Kufuywa kwe Timbuti Temvelo eNingizimu Afrika

©IVG
Timbuti tatikuletilwane tekucala kutsi tifuywe ngemadvodza kwentela kukhicita inyama, lubisi, sikhumba/sigogo kanye nentsambo. Timbuti temvelo tafika eNingizimu Afrika ngesikhatsi samuva seLitje Lebudzala ngekuhamba tive futsi titfolwa etindzaweni lapho khona emacembe lahlukene ahlala khona. Lobukhona/kuvela kwaletimbuti kusekela imisebenti leyavela ngetindlela letehlukene.
Letitinhlobo letiningi taletimbuti tifaka:
Luhlobo lweTimbuti teNguni (Mbuzi) - imibalabala lene-tindlebe letindze leticijile
Eastern Cape Xhosa - imibalabala kanye ne tindlebe-letibheke etulu
Northern Cape - tindlebe-letibheke etulu naletinelibala lelincane
Luhlobo la Kunene (ikaokoland) - imibalabala kanye netindlebe-letibheke etulu
Lembuti yemvelo iphindze yatiwe nge 'Mbuti ye Veld Yemvelo' (Indigenous Veld Goat - IVG) yabhaliswa ngekwemtsetfo njengenhlobo kumnyaka wa 2006 yase inhlangano yekukhokha iyasungulwa. Lembuti yemvelo ikhohkwa ngekwendalo kwentela tintfo letisebentako. Tinyamatane-letinemilente lemidze, ngako tinyakata ngebunono futsi tingahamba sigaba lesidze, kumbe kuyokudla noma kuyoyaluka kutitjalo letehlukahlukene.
Tingayaluka (emaphesenthi langaphansi noma ngetulu kwa 60%) noma kudla (lokumaphesenthi langaphansi noma langetulu kwa 40%) etitjalweni letibanti, tihlahla letimfisha kanye netjani, futsi tinelukhono lwekutfola kudla kwelizinga lelisetulu esikhashaneni lesincane, futsi tingatsatsa lokukahle kudla kulelinani. Tinesikhumba lesicinile nalesikahle, nemibala lemihle kumahlangotsi (enhloko, etindlebeni, imphumulo nemlomo, sifuba, umtimba ngemuva nemilente lengaphansi), kwentela kuvikeleka elangeni.

Litfuba le Timbuti Temvelo

©Marinda Louw
Lucwalingo lwaveta kutsi timbuti temvelo titsatsela kalula kusifo sematsambo (njengemanti enhlitiyo), incumbi yetilwanyana letincane futsi kudlanga netomiso kantsi ativumeli tifo kunenyama noma lubisi lwembuti. Loku kunciphisa kubita kwekunakekelwa kwato. Incumbi yetimbuti temvelo tikhula boya lobulula ngesikhatsi sasebusika, lebubese bujutjwa ngesikhatsi sasehlobo.
Timbuti temvelo tivundza kakhulu eminyakeni yato lephansi, tinesikhatsi lesidze sekukhokha phindze tikhicite bantfwana umnyaka wonkhe. Tingasengwa/timunywe emalanga lamakhulu lamabili nemashumi lasikhombisa nakune, ngekukhokha 1.46 kg welubisi ngelilanga. Lolubisi lutfwele 5.2% wemafutsa elubisi icream), 3.8% we protein na 4.8% we lactose.

Timbuti temvelo tikhokha tigaba letisetulu telubisi lemafutsa nemaprotein kune timbuti te Saanen, kepha kukhicitwa kwelubisi etimbutini temvelo ku, nomakunjalo, kuphansi. Lokukungumehluko ku Saanen kanye ne Saanen x timbuti teluhlobo loluphambene lolikhokha linani lelikhulu lwelubisi ngenyanga yemfica kuya kuyelishumi ngekumunyisa. Kukhetsa ngekucaphela kanye nekukhokha kutimbuti temvelo kunika tinyama letingito letintsatfu teluhlobo lwembuti eNingizimu Afrika - imbuti ye Boer, imbuti yeKalahari Lebovu, nembuti ye Savannah.

Luhla lolungilo lwe Timbuti Temvelo

©Marinda Louw
Timbuti temvelo tinendlela yekumitsa tinyanga letisihlanu - emalangeni lalikhulu nemashumi lasihlanu - futsi tingatala ngamunye noma ngababili bantfwana labakala 2.5 kg.Labantfwana babese balunyulwa naban12 kuya ku 15 kg. Tisuke setikunyanga yesitsatfu kuya kutintsatfu nehhafu kubantfwana labadvuna bese tintsatfu nehhafu kuya kuyesine inyanga yebantfwana labasikati, nomanje labanye bafuyi base Eastern Cape balumula ema kapaters abo (letindvuna tema neutered) natikunyanga yesihlanu. Imbuti lensikati lendzala ingakala emashumi lamatsatfu nesihlanu kuya kumashumi lamane emakg. Ulungela kuhlanganiswa ngenyanga yemfica budzala. Lesikhulile lendvuna ikala emashumi lamane nesihlanu kuya kumashumi lasihlanu ema kg.
Lesikali salendvuna lendzala nalensikati lendzala sitsi yinye lendvuna imbuti yetimbuti tonkhe letinsikati letimashumi lamabili. Tikhatsi tebantfwana lesingiso yinyanga yaMabasa kuya nyanga yeNhlaba noma ngenyanga yeNyoni kuya kunyanga yeNgongoni. Imbuti yemvelo inesikhatsi sekuphila iminyaka lelishumi kuya kulelishumi nakubili.

Imikhicito Yetimbuti Temvelo

©Marinda Louw
Inyama yembuti (ichevon ne cabrito) - igcina emanti kanye nekuvela lokukahle futsi iphansi ngetigaba talokusamanti lokunemafutsa lokutfolakala emtimbeni.
Inhlobo yesitoko - timbuti tasendzaweni yemantienhlitiyo (lapho khona lesisifo sematsambo sitfolakala khona) akavumelani nalesifo. Emantienhlitiyo atfolakala kakhulu esub-Saharan lese Afrika, kepha lesifo asikho Ehlandzeni lelomile lase Kalahari kanye netindzawo letomile ngasemnceleni wase Namibia nase Ningizimu Afrika.
Tigogo/tikhumba - tingakhokha tinhlobonhlobo temibhalo yemibala kwentela kwakha 'tinwele-ku' tintfo tesikhumba.
Sikhuma lesisetulu - letingatsikametwa kulunywa.
Lubisi - lelisetjentiswa emakhaya/etindlini letiningi futsi lungaphindze lukhicitwe kuletinye tindzawo letinetintfo telubisi kufana ne cheese.
Cashmere (boyalobulula) - Boyalobulula tinwele letiphuma ngesikhatsi sasebusika. Kukhicitwa kweboya bulungele kundlela lekhokha kudla lokwenele lapho khona bafuyi bavanakakhulu netilwane tabo, lapho batikahle sikhatsi lesingiso sekujutjwa kwetilwane nekutsi tikanywa nini.

Translated by Phindile Malotana