iSage Njengoba Injalo

© Louise Brodie

iSage ivela kusuka eSouthern Europe nasemaveni lase Mediterranean Asia. Acishe afike kutinhlobo letehlukene letiyinkhulungwane kanye nekulinywa kwe Salvia noma sitjalo se sage. Ngenjongo yekukhicitela kutsengisa, kukhona tinhlobo letimbili letingito letikhicitwako noma letivunwako tivama kuhlanganiswa ndzawonye kumbe ngekwetindzawo letingaphesheya noma ngebungoti ngenca ngekufana.

Ligama lesayensi: iSalvia officinalis
Ligama lelatiwako: iSage leyatiwako noma iSage ye Dalmatian
Kuba nguleyatiwa kakhulu neliphunga lelicinile kanye netindlela te oyili lapho khona, lelicembe lilinywa.
Ne 
Ligama lesayensi: iSalvia Triloba
Ligama lelatiwako: iMediterranean Sage noma iSage yeliHlatsi.
Ilinywa kakhulu eEurope bese ihluma esigangeni lapho.

Inchazelo Yesitjalo

Lesitjalo se Sage sineku-cina lokuncane futsi ingakhula ibe ngu 700 mm ngekuya etulu. Lesitjalo sihlahla lesimfisha lesihlala siluhlata lesinemacembe lamtfubi-loluhlata lanekushelela kuwo. Sikhokha letiluhlata sasibhakabhaka, letilukhwebeleti noma letimhlophe timbali.

Kusetjentiswa

iSage ngekwendlela yenyama naleyomile isetjentiswa ekudleni lokuningi njengesinongo. Lelenye indlela yekusetjentiswa kwe sage kanye ne oyili isetjentiswa ekwentiweni kwenyama njengesinongo nekuhlobisa. Iphindze itsatfwa njengentfo lengasiyo iphoyizini futsi iphindze isetjentiswe ngulabo labakha emakha njengentfo yekucosha tilwanyana.

iSage inetindlela letibanti tekunaka imphilo kanye nekwelapha tintfo letifana netimphawu temikhuhlane nekubandzelwa, njengekutsi, buhlungu bemphimbo kanye nekungenwa makhata. Litiya le sage kutsiwa lihlisa noma lipholisa buhlungu bemtimba

Tidzingo teMhlabatsi neMalungiselelo

iSage yenta kahle emhlabatsini lodvonseke kahle phindze ihlume ibebanti ngepH lesemkhatsini we Sihlanu neSiphohlongo kepha yenta kahle emhlabatsini lone pH losemkhatsini wa 6.5 na 7. Ngaphambi kwemalungiselelo emhlabatsi kwentiwa lokumelela umfanekiso wemhlaba kumele kutsatfwe bese kumikiswa ebhorethrwi kwentela kuhlolwa kanye nekuncoma emanutrients.

Umhlaba kumele ke bese uyavutfululwa kwentela kutsambisa indlela yemhlabatsi uye ku 600 mm kwentela kubanesiciniseko sekudvonseka lokuhle. Le lime kwentela ipH lekhomba lomanyolo noma umcuba kumele ifakwe bese ilinyelwa emhlabatsini longetulu longu 400 mm emhlabatsi emaviki lamane kuya kulasihlanu ngaphambi kwekuhlanyela.

Ngemalanga ekugcina ngaphambi kwekuhlanyela yengeta tintfo letincane letitsite kanye namanyolo wekulungisela-kuhlanyela kulomhlabatsi bese ugubha ngelikhuba lesandla noma likhuba lesigulumba kulomhlabatsi longetulu longemasentimitha lamashumi lamabili. Loku kususa noma nguliphi likhula lelingahle livele. Uma kwentiwa kwemingcengcema kanye nekuvala ngetibhidvo noma tjani kwenteka bese loku kuphindze kwenteke kulesage nalemibhedzeyetitjalo nyalo ilungiselelwa kuhlanyela.

Simo Selitulu

iSage sitjalo lesicinile, lesihlala siluhlata lesihluma esimeni selitulu lesomile phindze yenta kahle etimeni tekushisa letisemkhatsini wa 20°C na 30°C. Kuphindze kuyatsatseka kubandzisa kome kanye nakusimo sasebusika lesengca - busika kahle. Kubandza lokungenako, nomakunjalp, kubulala lesitjalo ngaphandle nasivikelekile.

Kulinywa

Kukhona tinhlobo letimbili letingito tekuvuna iSage ngentsengo, iCommon Sage ne Mediterranean Sage.

Letindzawo letilinywako kakhulu kwentela kutsi bantfu badle ngunati: iAlba, Albiflora, iAurea, iBerggarten, iExtrakta, Icterina, iLavandulaefolia, iPurpurascens, iPurpurea ne Tricolor.

Translated by Phindile Malotana