Inyama yeMbuti: Indlela Letsite kanye Nekupheka

© David Blaine
Kufuya timbuti eNingizimu Afrika ibukiwe ngekwakhiwa kwetimbuti kwentela inyama (timbuti tendalo kanye netimbuti temabhunu), intsambo (boya lobusuka ku timbuti te Angora), kwakhiwa kwelubusi lokusuka etimbutini telubisi kanjalo naletinye tikhumba ne nsontfo lelula lekahle. Kuloku, ngukona kukhashane kakhulu ngekwakhiwa sahluka lesilungile sekufuya inyama yembuti. Kulesi sahluko, timbuti titsengiswa tiphila bese tiyahlatjwa endzaweni yekuhlabela kwentela inkholelo kanye nelisiko.
Inyama yembuti yakha ize ifike ku 60% wenyama lebovu ledliwa mhabawonkhe. Lenconotwako kunyama yembuti ichazeka ngelisiko kanye nemlandvo wenkholelo kanjalo simo se socioeconomic salo mmango, lucwalingo lolwentiwa yi Alabama Cooperative Extension System ye Alabama A&M ne Nyuvesi ye Aubum eUSA litfoliwe. inyama yembuti itsandvwa ngulabayidlako ema Hispanic labatsandza lencane yelizinga lelisetulu yebantfwana betimbuti neyase Caribbean Islands nenombolo yebantfu bemaMuslim labatsandza inyama lechamuka etimbutini lesetitindzala kanjalo nalephelele (letingakaphakulwa) letindvuna.
iCabrito yinyama yembuti lesuka elubisini loluphiwa timbuti, tivame kuhlatjwa titincane – emkhatsini wemaviki lamane nalasiphohlongo ngebudzala. Tonkhe tincenye te cabrito tiyasakatwa/kuhlephulelana, kufaka tinyama tangekhatsi. Lena inyama itsambile futsi iyavelela nase ikhule kangaka. iCabrito ilula eNkhabeni nase Nyakatfo yeMelika.
Inyama lephuma etimbutini lesetikhulile ivame kusetjentiswa kakhulu ekudleni lokulungiselelwako kufana nema sausages.

Tindlela tema Nutrion eNyama yeMbuti

Inyama yembuti (ichevon) iyatiwa ngenca kutsi iphansi ngemafutsa futsi ayinako lokunambitsisa kwenyama yesilwane lesiyinyamatane. Bantfu labaningi bacolela inyama yetimbuti letincane kunetinyanga telishumi nakubili ngenca yekutsi itsambe kakhulu. Ngekwengeta, ichevon iphansi nge cholesterol kunalogwaja, inyamatane noma lebovu. Lamafutsa langatsi amanti enyameni yembuti ana 40% ngaphansi kunalawo enkhukhu lete sikhumba futsi angaba ngu 50 kuya ku 60% phansi ngemafutsa kunalawo lafana newenyama lebovu, kepha atfwele emaprotein lafanako.
Ngekucutsanisa ngenkhukhu (likhulu nemashumi lasitfupha nakubili) inyama lebovu (likhulu nemashumi lasikhombisa nemfica) ingulube (likhulu nemashumi lasiphohlongo) imvu lencane (likhulu nemashumi lasikhombisa nesihlanu), inyama yembuti inelinani lelincane lemacalories – (likhulu nemashumi lamabili nakubili).

Lizinga le Nyama yeMbuti Nayihlatjwa

©Susan Schoenian University of Maryland Extension
Ngendzaba yetintfo letitsite tenyama yembuti (lizinga le pH leliphakeme kanye ne glycolytic yelikhono leliphansi), kubalulekile kusebentisa tindlela letitsite kwentela kutfutfukisa lizinga lenyama yembuti. Njengekutsi, umfutfo wagesi kanye nemitimba yetilwane letifile letibambelelekile kungavikela kubandza bese kuphucula lamamasela kulenyama.
Umangabe umtimba wembuti lefile upholile ngekushesha ngemuva kwekuhlatjwa, kuchachatela lokufisha kuyavela, lokubese kwenta lamamasela ayancipha/ayehla. Loku kunciphisa letintsambo talamamasela, lokwenta lenyama icine.
Labayidlako bakhala ngekucina nekuba yintsambo kwalenyama yembuti ingacina kancane ngekwenta lawa malungiselelo njengencenye yendlela yekuhlaba lapho kuhlatjelwa khona.

Kuphekwa kwe Nyama ye Mbuti

©Susan Schoenian University of Maryland Extension
Lucwalingo lwase America lukhombe kutsi kufundzisa ngekudla ngekuphekwa kwe nyama yembuti kuyadzingeka ngekukhulisa lokwatiwa kwenyama yembuti. Ngenca yekutfwala emafutsa lamancane, kunconyotwa kutsi kuphekwe inyama yembuti ngekushisa lokuncane. Kupheka ngekushisa lokuphakeme kungenta kucina futsi kungakhokha kutsi yome, inyama lecinile. Loku kubalulekile nangabe kulungiselelwa inyama lephuma etimbutini letindzala, njenge, timbuti te Angora.
Tindlela tekupheka tingakhokha imiphumela leyehlukene kushiyane ngemnyaka futsi nalenhlobo yalembuti. Elna van den Bergh lowenta emalungiselelo ekupheka ngenyama yembuti lendzala timbuti tema Angora kanye netimbuti Temabhunu letitfolwa tehlukile ngenyama; inyama ye Angora, noma iphuma etinyameni tetilwane letindzala, yenta inyama lencono nawucutsanisa kunyama yembuti yeMabhunu.
Ngenyama lesuka etilwaneni letindzala kupheka ngendlela lehamba kancane kukhuphula ijusi kunekupheka ngendlela lesheshisako kufana nekushisa (kuhashula). Lenanyama yindlela yekuyisebentisa njengenyama legayiwe njengoba letintsambo leticinile tiphukile phansi ngesikhatsi kugaywa lenyama.
Imphilo lephucukile iphitsitela kakhulu kunesikhatsi sonkhe futsi akusiso sonkhe sikhatsi (nalolwati) lwekuyifaka tinongo bese iyatfoswa njengesibonelo. Elna ucolela kutsi lizinga lelingetiwe lwekwakhiwa kwenyama yembuti kufana ne sosaties, ema sausage, emasausage lomisiwe kanye netintfo letinongiwe letakhiwe letingenta badly kutsi bakhulise kusetjentiswa kwe nyama yembuti eNingizimu Afrika.

Translated by Thandokuhle Motha