Intfutfuko eMmangweni wemaPedi

© Dr Peter Magubane

Indzawoyenhlitiyo yemaPedi

Lokwenteka muva ngekwehlulwa kwabo etandleni tema British, lama Pedi asuselwa endzaweni lebekelwe labalahliwe. Lokubalulekile kuloku kwakuyindzawoyenhlitiyo yema Pedi, iSekhukhunelaland. Kanyekanye nalabo labahlanganiswe nabo, iSekhukhuneland yentiwa yaba yi Lebowa ngemnyaka wa 1960, yakhelwa kuba yindzawo yebantfu bebeSotho base Nyakatfo.

Kukhula kwenombolo yebantfu kanye nekwehla kwendzawo kuleti tindzawo letibekiwe kwayenta yabalukhuni ngekukhula kutsi kungaphilwa kiyo kusuka ekuhlanyeleni njekodvwa. Emadvodza aphoceleka kutsi ahambe ashiye emakhaya awo ayosebentela kuhola. Kepha kusekhona kufuna kutifaka ekunakekeleni tindzawo letingenalutfu, ngekutsi kwentiwe kulima ngesikhatsi batsetse emalanga emisebentini noma, ngekukhula, kwentiwe ngemadvodza lalimako lanelwati.

Lendlela ibe yemadvodza emaPedi kutsi acitse sikhatsi sawo lesincane asebenta emapulazini ladvute, bese muva atfola imisebenti etimayini noma ngekusebenta etindlini, bese aya emafemini. Lokunakekela kanye nekusefa kwetintfo tonkhe tekulima tekusebenta kutsenjwe bafati balawa madvodza. Noma kubukwe ekugadza ngekugocota etimphilweni tabo njengetisebenti-temholo, emadvodza emaPedi akhetsa kunganaki tonkhe tintfo lebetingawenta kutsi angenele ngetemnotfo ‘wasekhaya’ – lemphilo yekugcina-tinkhomo kanye nekulima.

Imindeni ichubekile nekulungiselela kuhlanyela kanye nekugcina tinkhomo, hhayi kakhulu ngekukhona kuphila ngekudla noma imali lencane kepha njengendlela yekukhombisa sikhatsi-lesidze sekutinikela emmangweni wasemakhaya kwentela kutfola kuvikeleka nasebatsetse umhlalaphansi. Muva, besifazane sebacale kusebentela kuhola nabo. Labanye basebenta nabasengakashadi, sikhatsi lesimfisha emapulazini. Labanye, bahlukene nebayeni babo noma abazange sebashade, kusukela ngemnyaka wa 1960 bebasolo basebenta imisebenti yasetindlini emadolobheni ase Goli.

Umholi Welicembu Lelincane

Ngekunganaki kwehlulwa kwabo emasotjeni ngesikhatsi sandvulo ngelishumi nemfica, lama Pedi achubeka kubamba buholi bemacembu lamancane ebantfu ngemandla lasetulu. Ikakhulu eSekhukhuneland, lapho khona lesihlalo sa Mohlaletse sasibekwe khona, lamaPedi enta taba tekwakha lendzawo yebuholi.

Letitaba taba lukhuni kakhulu ngesikhatsi semnyaka wa 1950, ngesikhatsi hulumende welubandlululo abefuna kusebentisa tikhulu tasetindzaweni kutsi-tihambele emkhatsini ku 'Mandla eBantu' indlela yekuphatsa. Kwala kwemaPedi ngemandla eBantu ngemnyaka wa 1958 eSekhukhune kwakhokha umphumela wekutsi kuhanjiswe Morwamobe, umtukullu waSekhukhune naloyindlaifa Yetihambi wadlala indzima lenkhulu ekutfwaleni imibono yetembusave kanye nekwakhiwa kwenhlangano emkhatsini welidolobha nasemapulazini, futsi neliningi lemagatja eANC asungulwa ngalesisikhatsi.

Noma nje inombolo yemaPedi seyitfole kuhlala ngalokuphelele kulamadolobha aseGoli, liningi lawo lichubeka nekuba nekutihlanganisa ngekutinikela ku Bopedi (indzawo yemaPedi) epulazini. Tikhulu kanye nebantfu bendzawo babone kuwa kwahulumende welubandlululo wase Lebowa kanye nekukhombata kwabo kule Ningizimu Afrika lensha yeSifundza saseNyakatfo.

Translated by Phindile Malotana