Imikhicito yeTilapia neBadli beTilapia

© Walters Art Museum
Kudliwa kwe Tilapia kuakhula mhlabawonkhe futsi idliwa etindzaweni tekudla temaketane, lelihlangotsi lekutsengisela emikhunjini yekuvakasha, etibhedlela nasetikolweni. Itsengiswa njengemfishi lensha noma lenelitje leline ayisi (lephelele, lengakalungiswa) njengemikhicito lephakeme kufana nemacatsa lanesigogo lesicinile- eparmesan kanye netimfishi letincane kanjalo nekudla kwesikotela selikati.
Letinye tintfo-letikhicitwako kutiko lekufuya itilapia yinyama-yemfishi kanye ne oyili yemfishi. Ngenca yekukhula kwetimfishi taselwandle ngaphansi letimacembu kanye nekubita lokuphakeme kwe-oyili yetimfishi taselwandle, itilapia leyakhiwe ingabangulekahle lemelela imfishi yaselwandle kufana ne hake. iTilapia kudla lokumela lokunye ngelizinga ngelinani lelitsite. Oyili we omega-3 lesuka ku tilapia isetjentiswa ekutfutfukiseni ijusi yeli orintji ku Honduras biodiesel nayo itsatfwa njenge-mkhicito wetilapia lefuywako.

Tintfo Tesikhumba teTilapia

Tintfo te tilapia tesikhumba ibe luhlangotsi lwendzawo ye aquaculture eBrazuka. Sikhumba se tilapia singafutfwa sishintje phindze sibe mibala futsi sisetjentiswa etintfweni tetikhumba kufana nemabhande, tipatji kanye netimphahla.
Lenye intfo lemcoka yetintfo-letakhiwako nge tilapia yekufuywa ngemaprotein latsetfwe kulingekhatsi lwesikhumba semfishi; emave ase Europe asuka kumaprotein lasuka etilwaneni ngenca yekwesaba sifo setinkhomo letihlanyako, ngekuya kwalokwabhalwa ngemnyaka wa 2008 yiNyuvesi yase Arizona. Phindze, emaprotein emfishi angasetjentiswa nakulungiselelwa kukhululwa-kwemitsi.
Sati lesingudokotela wemitsi yetilwane wase Nyuvesi yase California, Davis wasebentisa ngemphumelelo sikhuma se tilapia njengelibhandishi kwentela kwelapha tilondza tekusha etilwaneni tesiganga. Lenandlela yaphindze yasetjentiswa eBrazil lapho khona tintfo letikalekile kwacelwa bodokotela kutsi basebentise sikhumba setilapia kwentela tintfo tesikhumba kubantfu labashile.

Kudla iTilapia eNingizimu Afrika

Ngenca yetimfishi letikalekile-tekudliwa tesintfu eNingizimu Afrika kanye nebadli labangati futsi labangakafundzi nge tilapia, lemfishi isengakatiwa kahle eNingizimu Afrika. Luhlangotsi lokukhulu lwebadli betilapia bantfu bangaphandle labaphila eNingizimu Afrika kanjalo nalabo labaphakeme-lekumele badle imfishi ekudleni kwabo. iTilapia itsengiswa ngentsengo lenkhulu eWoolworths.
Kufunwa kwe tilapia kukhombisa kukhula, ikakhulu njengoba ingangena esikhundleni se hake ngenca yekutsi inyama yayo iyafana futsi incono ngekubita.

Kutsengiswa kwe Tilapia kulamanye Emave

Ngekusho kwe Litiko leKufuya neKulima, emHlatsi nekuDvweba – Department of Agriculture, Forestry and Fisheries (DAFF) Incwadzi ye Aquaculture yemnyaka wa 2016 iNingizimu Afrika yatsengisa cishe emathani lamakhulu Lamatsatfu neMashumi Lamabili neSihlanu se tilapia ngelinani la R3.5 wetigidzi ngemnyaka wa 2015. Leletatsengiswa letisetulu letintsatfu te tilapia yase Ningizimu Afrika kwaba yi Botswana (emathani laLikhulu neMashumi layiMfica neSitfupha), le Democratica Republic yase Congo (emathani laMashumi neMfica) bese iCina (ngemathani laMashumi laMabili nakuBili).
Sisindvo salokutsengiswa ngaphandle kwe tilapia sikhula nga 323% ngenca yekukhula ekutsengweni etindzaweni letingekhatsi kwalelive kanye nekukhula kwenombolo yebafuyi be tilapia eNingizimu Afrika.

Translated by Phindile Malotana