Batingeli kanye Nalabachaza nge Richtersveld

Chaza, Tsatsa, Tsengisa

©David Fleminger
Akusiwo onkhe lama Eruopean langena eNamaqualand labekabuke kutfola. Lamaningi angenela lesigodzi entela kuyochazeka, atsatse, atsengise aphindze atingele. Johannes Rhenius, nasingasho, waya kumamishini lamabili langazange aphumelela eGaries nga 1721 kuya ku 1724.
Ngesiphosiso, Rhenius bekangumkhwenyana wa Olof Bergh, lowavula ‘indlela’ enyakatfo nga 1682.
Lining lebatingeli lebebakulesigodzi kulukhuni kubachaza. Abazange bagcine imibhalo phindze bahambe ngekungatiwa, ngaphandle kwemvumo. Nomakunjalo, emalunga alelicembu lekutingela avame kugcina kuba ngulabamhlophe bekucala kubona Umfula we Orange.
Loku kungahle kwavela ekucaleni kwa 1728, ngesikhatsi licembu lebalimi base Piketberg bahamba baya enyakatfo ngeluhambo lolwaluchutjiwe. Lapha, befika bahlangana nemfula lobanti lowatiwako endzaweni njeng !Gariep (Umfula Lomkhulu).
Phindze kutsiwa bahlangana nalomunye lomhlophe kuletihoshana te !Gariep, umtingeli wetindlovu lobeka bitwa nga Peiter de Bruyn. Lesisehlakalo, nomakunjalo, sisala nje singavakali.

Ngatotonkhe Tizatfu Letikabi

Lolunye luhambo, nga 1739, wakhona kungena emabhukwini latiwako, kepha ngetizatfu tonkhe letikabi. Lelicembu lebatingeli lewelela eOrange laya eNamaqualand Lenkhulu (Namibia) lapho lacitsa inyanga esibayeni seSikhulu Gal. Latsi nalihamba, lafoselela tigcili talo kutsi titsatse lesibaya phindze tebe letinkhomo, ngekushintjisa ngemnotfo. Kwase, nabasahamba eningizimu bengcela eNamaqualand lencane, bachubeka nekungenela tibaya basahamba, beba tinkhomo letiningi letitinkhulungwane phindze babulala bafati labaningi kanye nebantfwana. Konkhe loku kwavela ngesikhatsi bonkh labo bebahlaselwe bavele bahambe baye eKapa bayotoyitoya. Ngisho naletigcili lebetente loko takhala tatsi abazange banikwe letinkhomo kepha bebatsenjisiwe. Ebusweni balabatingeli labasekelako, Lenkampani yacolela kutsatsa ngemandla noma ngekwemtsetfo letinkhomo lebetebiwe bese batigcinela bona.
Kuvaka ‘kwekucala’ lokwenteka kwekuya e !Gariep kuniketwa Jacobus Jansz Coetse lowatsatsa lendlela nga 1760. Bekakadze angumlimi wase Piketberg lowasuka wayo tingela tindlovu, washiya umkakhe kutsi abone lelipulazi lemndeni. Kwamfanela kuyaphansi, Coetse wahamba netinkalishi letimbili kanye nema Khoikhoi lalishumi nakubili, bahamba iNamaqualand baze befika emnceleni we !Gariep. wewela umfula we Ramansdrift edvute ne Gu-daos (indlela yetimvu). Lona kwaba ngumfula wekwewela lobuvame kusetjentiswa belusi base Namaqua, futsi nyalo kwatiwa ngeligama lelingcolile ‘Indlu Lekahle’. Ngalena ndlela lengacatjangwa, Coetse waba ngumuntfu lomhlophe wekuala kubhala ngeluhambo lolwewela Umfula longaphansi iOrange angene eveni le Namaqua Lenkhulu.

Cishe Lokwaba Luhambo Lolusemtsetfweni

©Jacques Marais
Ngekulandzela luhambo lwa Coetse, kwabonwa kutsi lokwaba luhambo lolucishe lubesemtsetfweni kungaphuma kuyochaza lesigodzi senyakatfo !Gariep. Loku kwahanjiswa ngu Hendrik Hop, lowaphuma netinkalish letilishumi nesihlanu nga 1761. Jacobus Coetse wahamba njengemholi kwatsi Carel Brink wasebentsa njengembhali.
Ngekusho kwa Brink, le Namaqua labahlangana nayo ngasendleleni beyiphuyile, beyinetinkhomo letimbalwa futsi basuswa ngema ‘Bosjesmans’. iPhathi uya Hops yewela umfula eGu-daos yaphindze yachubekela enyakatfo kuya endzaweni yase Keetmanshoop. Lana, baphocelelwa kutsi bajike ngoba bekushisa futsi kusimo lesomile sasehlobo.
Lelinye lilunga lweluhambo lwe Hop, Dokotela. Carel Rykvoet, watsatsa lelitfuba wenta lucwalingo ngesikhatsi akulendzawo. Wahlola Intsaba ye Van der Stel waphindze wakhokha ngalobuphuya.
Waphindze watsatsa indlela leyiyingoti waya eRichtersveld, enshonalanga ye Gu-daos, lapho atfola khona tintfo lebetikade tinemali – cishe icopper lengana yincenye leyodvwa.
Nomakunjalo, wabona kutsi lamatje bekacine kakhulu, lendzawo kubamba kantsi nesigaba silunge kakhulu kutsi letintfo tingasetjentiswa.

Translated by Phindile Malotana