Badli be Nyama ye Mbuti

© Biswarup Ganguly

Kufundza ngesi French ‘Simo, ingucuko kanye nelikusasa lwekakha timbuti emhlabeni’ (Imphala 2018) kutfolwe kutsi inyama leningi yembuti iyadliwa ngulabo labayikhicitako noma endzaweni. Lekungaba ngu 0.5% wenyama yembuti itsengiswa kumave angaphandle. Loku kwenta simo lesifanako eNingizimu Afrika.

Lucwalingo lweMakethe nge Nyama yeMbuti

Lucwalingo lwe makethe lolwentiwa yi Kalahari Kid Corporation litfole kutsi lamacembu ekudla laphansi akavami kukhona kutsenga umtimba lophelele. Kwakhetfwa kutsi lenamakethe ingakhuliswa ngekunika linani leliphansi lenyama lejutjiwe, kufana nentsamo kanye nemabele, emacatsa lapakishiwe ngendlela lelibhokisi kwentela kutsengisa endzaweni yemakethe. Kwangekhatsi kudliwa kakhulu ngendlela yesintfu kepha kungavama kuba kufisha ngesikhatsi setinyanga tasebusika.
Ngekuya kwalesifundvo ‘Inchazelo yeLizinga leMakethe yeMbuti eNingizimu Afrika’ (2017) le Litiko le Tekulima, Emahlatsi ne Kudvweba litfole kutsi ngesintfu badly labakhulu be chevon eNingizimu Afrika licembu leliphansi lelingenako. Inyama yembuti ivama kusetjentiswa ngulawa emacembu njengendlela yemaprotein futsi utsatfwa ngekutsi ubaluleke kakhulu ngemisebenti yabomakoti kanye nemingcwabo.

Badli be Nyama ye Mbuti

Imbuti idliwa kakhulu ngema Muslim kanye nema Hindu. eIndia inombolo iphakeme yetimbuti emhlabeni wonkhe (35%) na 95% wetimbuti letihlatjwako eNdiya letidliwa khona. Ngako inyama yembuti idlala indzima lenkhulu ekudleni wemakhasimende ase Hindu.
eNingizimu Afrika,inyama yembuti ingatfolwa kuma Muslim, ePortuguese kanye nasetilaheni tema Taliyane kantsi futsi kuyatiwa kulemimango yema Kenya, emaGhanaians, emaNigerians, base Uganda kanye naletinye tindlu letise Silungwini sase Sandton eNyakatfo, kusho iKalahari Kid Corporation. Kunganaki ngekudla kanye netifiso letingekho kahle ngekuvela kwenyama yembuti kukala lemakethe enombolweni letsite kanye nemacembu langenako.

Kudliwa kwe Nyama yeMbuti eKwaZulu-Natali

©Clive Biggs
Sifundza sase KwaZulu-Natali ngusona sisikhulu ngemakethe yembuti eNingizimu Afrika. Timbuti tisetjentiswa ngema Muslim nakahalalisa iEid, umcimbi wema Hindu phindze ihlanganise umumango we Bangladesh, emaPakistan, eEthiopia, eSomalia, eRuanda, eCongo, eCameroon nase Nigeria. Noma, indlela lebalulekile kakhulu lelihambisako lase KZN endzaweni yetimbuti kusetjentiswa kwetimbuti sive semaZulu. Timbuti tisetjentiswa ngekuhlonipha labaphansi/emadloti abo kanjalo nakumasiko ngendlela yemnotfo.
Kufundza lokwentiwa ngu Hilton Sanders we Indigenous Veld Goats of South Africa (IVG-SA) selitfole kutsi eKwaZulu-Natali (KZN) ngetulu kwetinkhulungwane letimakhulu lasiphohlongo nemashumi lasihlanu etimbuti letahlatjwa ngemnyaka wa 2013.( Luhla lolwentiwe kusuka ngetingcongco neLitiko Lwetekulima esifundzeni, Indlu yebaHoli Labelaphako, bafuyi betimbuti tentsengo kanye nalabatsengisako kukhululwa njalo ngemnyaka wesihlanu, kepha betingekho ngemnyaka wa 2018.)
Letinombolo temnyaka wa 2013 tifaka timbuti letimakhulu lamane etinkhulungwane letahlatjwa nakuhalaliswa tinsuku tekutalwa, letimakhulu lamabili nelishumi nakune etinkhulungwane kwentelwa imingcwabo bese letitinkhulungwane letimashumi lamane nakubili letisetjentiselwa imishado. Letitinombolo tigadvwe kutsi tiphindze ngetulu kweminyaka lelandzelako lesihlanu ngetimbuti letingetulu kwa 1,7 million letidzingeka emakethe yesintfu eKZN ngemnyaka wa 2018 nangembili kwaloko.
Timbuti eKZN kuvame kuba nguleto letingito te Mbuzi (timbuti tendalo teluhlobo lonkhe) kanye netiMbuzi.
iKZN ayikhoni kunika lesifundza lelesikudzingako kantsi netimbuti letiphilako tiyatsengwa kuletinye tifundza kanjalo nase Namibia. Kulena makethe, timbuti titsengiswa ngebudze kune sisindvo, ngako silwane semashumi lamabili nakubili ngema kg kanye nemasentimitha lamashumi lasihlanu ngekuya etulu (ngekuphakama kwemahlombe) tilandza linani leliphakeme kunesilwane semashumi lamabili nesihlanu sema kg ku mashumi lamane nesihlanu emasentimitha kuya etulu. Timbuti letitsengiswa eKZN tidzinga linani leliphakeme kunesikhatsi titsengiswa noma ngukuphi eNingizimu Afrika.
Timbuti letiningi titsengiswa tinjalo kwentela kuvala labatisebentisako (kubantfu labatsengisako, ngemali yepenishini noma emarenkini ematekisi) kantsi ngu 5% lotsengiswa ngekumemetela.

Translated by Phindile Malotana