Istetjhini Sokuthoma Semitjhini e-Namaqualand

Imitjhini ye-Pella

©Jacques Marais

Okurarako, i-the fate of Pella, nekusiteyitjhi sokuthoma eNamaquland. Abanye bathi yoniwa babathwa, ababulala uMinista wayo kanye nomndenakhe, okwabanga bona egade bahlala kiyo babaleke.

Umkhambi u-George Thompson wabika bona ngonyaka ka-1824, kobana indawo le bayitjhiya injalo, kodwana wathola esinye isiteyitjhi esiyimitjhini endaweni ema iri ambalwa ese- T’kams – umfundisi okhabe aphethe watlhadlhula kobana bafuduka ngeskhathi sesomiso ukuyokuthola amanzi.

Abanye bathi isteyitjhi lesi sahlangana (hleze ngaphasi kwekerege ye-Rhenish) ngaphambi kokobana basitjhiye ngonyakaka-1872 ngebanga lokobana khabe kunesomiso esikhulu esasihlasele isifundesi)

Nanyana kukunini,amakhatholigi atlama imitjhini yabo yokuthoma e-Namaqualand e-Springbok ngonyaka ka-1869. Ngebhadi, ukukhamba phambili kwekhopha ekungiyo eyenza bona kube nedorobha elikhamba phambili lapha, kwathi indawo leya yatlhayela khulu ngama-khatholiga egade bangawatjhumayeza. Ngokungapheli amandla, u-Father Gaudeul, wenarha ye-France, wathatha isiqunto sokobana athatha i-rectory esele ilahliwe ye-Pella.

Njengomlando wamaKhathaloga otloliweko we-station se-Pella mission lapha bakhumbula khona lokha abantu abakerega eLuthere batlolela eKapa bala, kodwana incwadi zabo zafika lokha yoke into sele ilungile.Kwabakhona ukulila kanye nokulumana kwamazinyo.

Ngonyaka ka-1878, i-Pella gade inabahlali abayi-100, abayi-50 gade bakerega eKhatholigi.Ngonyaka ka-1882,u-Father Jean Marie Simon wafika e-humble mission station eyakhiwe lapha kunganamizi.

Yena nalaba asebenza nabo baragela phambili bakha i-cathedral encani kanye nendlu lapha kuhlala khona ama-nun basebenzisa i-enclyclopaedia ukobana ibaphe umhlahlandlela wokobana bayakhe njani.

Kwabathatha iminyaka eyi-7. U-Father Simon wasala e-Pella waze babhubha ngonyaka ka-1932, ngemva kweminyaka eyi-50.Waduma ngokoba mbhitjhobhi wama-Hottentots’ kanye nomuntu ohlonitjhwa khulu. Ukusuka e-Pella ikerege lamaKhatholiga laregela phambili latlama amanye amamitjhini e-Namaqualand, Bushmanland kanye ne-Hantam Karoo.

Isibusiso Kanye Nesiqalekiso

Amastayetjhini amamitjhini ahlukahlukeneko, afana newamaKhatholigi,okutjengise bona kwaba sibusiso kanye nesiqalekiso. Kwesinye isandla gade banamatliniga, iinkolo kanye namakerege, njeke batlama i-network yokusekelwa kwezehlalakuhle yama-khoikhoi kanye nama-Bastaards egade baqhaqhazela ngaphasi kwegandelelo lamabhuru kanye nabantu besimanjemanje egade bahlala enarheni yabo nanyana bangabafuni.

Kwesinye isandla, nanyana amakhreste wasafuthi la akhula azombeleze iintetjhi ezagcugcuzela kobana bangasafuduki, eyaholela ekutheni kuphunguke indlela yabo yokuphila yokobana bahlale bafuduka.

Lada eminyakeni eyadlula lapho, lokha abantwana boke gade sele bakatelelekile kobana baye eskolweni, iinstetjhini eziyimitjhini zaba ngeminye yemakhiwo eqakatheke khulu emaphilweni wama-khoikhoi ekwaba kubethela isipikiri sokugcina  ebhokisini longcwabo laqeda impilo zabo zokuhlala bafuduka.

Ilimu lendabuko lama-Khoikhoi nalo latlhaga ngomphumela wefundo yamamitjhinari. Ambalwa ama-Europens Agade arhona ukubamba ilimu lama-khoikhoi nanyana gade kunemetheriyali, ogade otjhugululelwe elimini lesi-Khoikhoi, ikulumo enengi hlangana kwabelusi kanye nefuyo gade yenziwa ngelimi lesi-Dutch nanyana i-English.

Umphumela walokho ekwaba lilimu lesi-Nama (elikhulunywa e-Richtersveld kanye ne-southern Namibia) elisakhulunywako nanamhlanje – esele kungilo eliseleko emasikweni nemalimini amanengi akhe aba ngeweSewula –Africa.

Ithikithi lomsebenzi

Ukuphetha ,amamitjhinari kungathiwa alethe omunye umthelela ophazamisako e-Namaqualand. Aletha izinto zehlalakuhle ezihlukahlukeneko, anikela abahlali bendawo leya iphimbo lezepolotiki elincani. Eskhathini esinengi, iinteyitjhi zemitjhini zalwelwa ithikithi lokusebenza elinikeza kobana abantu bama-khoikhoi ahlale unomphela enarheni yinye ezombeleze isteyitjhini. Lokhu kwakuqakathekile emakhuweni abalimi kwathi lada, emamayinini.

Kodwana lokhu koke kwenza bona urhulumende asuse amandla ezandleni zamakhosi awabeke eenhloko zenteyitjhi ezimamitjhini. Inteyitjhi ezimamitjhini zakatelela bafuyi bamaNama egade bakhamba bahlala bafuduke kobana bahlale enarheni yinye, okwakukunyaza indlela yabo yesintu yokuphila. Njengobana batjho, uZimu uphile begodu uZimu uthethe.

Translated by Busisiwe Skhosana