Ingubo Yenkhali Yesifunda saKwaZulu-Natal

Isifundo saKwaZulu-Natal silinde kwaze kaba ngonyaka ka-2004 ngaphambi kokobana bathule ingubo yenhlali etja. Ngesikhathi esingaba minyaka elisumi ngemva kwamakhetho, isifunda saKwaZulu–Natal gade sisebenzisa ingubo yenkhali yeNatali kanye neyaKwaZulu, zibekwe ncazombili. Isiqubulo sabo, sitlolwe ngaphasi lapha kuhlaza khona ngesiZulu, sitlolwe bona Masisikume Sakhe.

Iblazoni engaphasi kwengubo yenkhali itlolwe ngeSingisi nesiZulu, okukokuthoma elwandweni weSewula Africa bona iblazoni itlolwe nanyana itjengiswe ngelinye ilimu ekungasiSingisi kanye nesibhuru. Ngemva kwekhande kuphanjaniswe isibhuku kanye nomkhonto, kokubili okumaphawu womthetho wamakhosi. Ikhandeli lisekelwe libhubezi (Leo leo) egade iyincenye yengubo yenkhali yesifunda saKwaZulu yakade begodu lijamele amandla wekosi yamaZulu.

Kwelinye ihlangothi lekhande kunesilwane somango i-wildbeest nanyana i-gnu (Connochætes gnu), ngaphambilini egade iliphawu lekholoni yesifunda seNatali kusukela ngonyaka ka-1870, begodu gade iyincenye yengubo yenkhali kusukela ngonyaka ka-1907. Engubeni yenkhali etja, i-gnu ijame emoyeni ngenyawo zangemva kunedala lapha gade itjengiswe igijima khona.

Ngaphezu kwekhande kunomqhele owakheke njengendlu yenyosi. Lo kwakumakhiwo wesintu osetjenziselwa ukwenza amakhaya wabeNguni. Imakhiwo le gade yakhiwa namaNguni wepumalanga esifundeni egade kwaziwa bona se-Transkei kanye ne-Ciskei.

Iindawo ezakhwe ngendlela le zinemizi eminengi, yinye yakhelwe indoda eyihloko yakhona kuthi ezinye zakhelwe umfazi wayo ngamunye kanye nabentwababo. Istayela semihlobo yemakhiwo le sele ingasakhiwa, kodwana isabonwa emakhrestini aseduze anomlando aseduze kwesibaya sakaShaka.

I-Emblem Yekhande - Ikhande lamaNguni

©Roger de la Harpe

Kufanelekile kobana bakhethe ikhandeli ngombana litjengisa amasiko wamabutho wamazulu kanye nabalandeli bawo. Ijamo lekhandeli lathoma lasetjenziswa maNguni njengekhande elide (elingaba mamitha amabili) lapha amabutho gade azifihla ngawo lokha nakaphoswa ngemikhonto emide.

UShaka waqeda umhlobo wemvikwezi kanye nemikhonto emide kokubili wakujamiselela ngemifitjhani eyi-1 m, ukwenzela bona isetjenziswe ngesandla ngokukhambisana nomkhonto. Kwanje, ngitjho namakhande amafitjhani sele isetjenziselwa ukuzivikela lokha amasokana wabeNguni nakalwa ngentonga.

Iimviko zesintwezi zenziwe ngesikhumba sekomo kanye nengodo, ezisuka lula ukwenzela bona barhone ukuwaphatha lokha nabangawasebenziseli ukulwa nanyana iminyanya. Amakhande la abanemitletlana yesikhumba ebamba isikhumba kobana singatjhaphuluki, esivamise ukuba nemibala ehlukileko kunewekhande.

Iphawu Lethuthumbo – Inyoni Yepharadeyisi (Strelitzia reginae)

Inyoni yepharadeyisi (S reginæ) gade iyi-emblem esemthethweni yesifunda seNatali. Isitjalo sendabukwesi sisesikhisini zaKwaZulu-Natal eseduze kwetlhagwini, kodwana asitholakali ekholoni yakade yeNatali, etjingalanga yemlanjeni we-Tugela, kodwana ithuthumbeli litholakala likhula e-Transkei esifundeni sange-Eastern Cape, begodu litholakala lirhatjheke engadini ezisesifundenesi soke.

Okurarako ngokwaneleko, silithuthumbo elisemthethweni elivela enarheni ye-California edorobheni le-Los Angeles, begodu limila khulu ngembewu lapho engadini zemakhaya.

Translated by Busisiwe Skhosana