Xitsotswana xa Madiriva xa - Snout Beetle

© Prof Piet Goussard Winetech
Xitsotswana lexinga tala ngopfu xa muxaka wa snout beetle eka madiriva i Phlyctinus callosus. Xitsotswana lexi xihlasela tshindi ra nsinya, matluka na swirhabyani leswi hlukaka na swichocho swa madiriva laha swiboxaka timbhovo eka matluka na swirhabyana. Veka tihlo eka masimu ya madiriva eku sunguleni ka nguva nkarhi hinkwawo kuvona loko kuri na nhlaselo lowunga vaka kona kumbe kuvonaka ka switsotswana leswi swa snout beetles.
Loko swisuka emisaveni kunghena eka tshindi ra nsinya, kuva na xirhabyani lexi lexintsongo lexisalaka tani hi xikombiso xa ku hlaseriwa ka swakudya. Switsotswana swa Snout beetles swivonaka eka masimu ya madiriva lembe hinkwaro, kambe xa suka loko misinya leyi yisungula kuwisa matluka leswaku xitaya dya nhova yotani hi curly dock – ximilana xandhuma lexi rhurhelaka xitsotswana lexi.

©Prof Piet Goussard Winetech
Vulawuri byin’wana na byinwana bya snout beetle byifanele kuva byi endliwa kuya hi milawu ya IPW (Integrated Production of Wine Scheme). Xikombiso, xikimi lexi xihlohletela leswaku ku fafazeriwa murhi lowu hlaselaka xitsotswana lexi. Murhi lowu wa switsotswani wutirha eka switsotswani swohamba hambana leswi hlaselaka masimu ya madiriva swantumbuluko. Leswi swinga tlhela swiendla leswaku kuva na kuhangalakaka switsotswana swinwana swotani hi red spider mite. Vulavisisi byi komba leswaku kuna tinxaka timbirhi ta ti snout beetle letinga lawuriwaka hiti sticky trunk barriers.

Translated by Ike Ngobeni