Iintjhabalalisi Samadiribe – Umnenke kanye Nentethe

Umnenke

©Abraham Vermeulen ARC Infruitec
Umnenke ohlukahlukene utholakala e-Western Cape, isibonelo, umnenke onzotho wengadini umnenke omhlophe, i-white dune snail, kanye ne-banded snail. Umraro ngomnenke lo,kukobana ukhamba eengodweni zomuthi wamadiribe, umose iinhlumelo udle amakari kanye namadiribe amancani. Isivini kufanale sihlale sitjhejwa bona asikasuleleki. Ukusilawula ngamakhemikhali kungenziwa ngokusebenzisa isithiyo somnenke esizeswa ngaphasi kobujamo obumanzana, amadada nawo asetjenziswa njengenye indlela yokulawula umraro lo ngokwemvelo. Lawula uvale iintjalo kanye nekhula utjale nesitjalo esingabiza ubunenke. Tjheja lapha umnenke ubekela khona amaqanda ngaphandle kwesimu yamadiribe, isibonelo lapha kujame khona amanzi.

Iintethe Ezinamaphondo Amade

©Marce Doubelle
Iintethe zamaphondo amade ezifana namakriki zizinunwana eziphaphako ezimosa khulu amasimu wamadiribe. Iimbobo emakarini zilitjhwayo lomraro lo. Okuhlukileko nenunwana i-snout beetle ezidla amakari wamadiribe emahlangothini. Iintethe zamaphondo amade zidla noma kukuphi emakarini.Ubujamo bezulu kungana ngibo obunomthelela bokobana kube nentethe zamaphondo amadezi: ubusika obufuthumeleko, obomileko, benza bona kube lula bona iintenthezi zibekele amaqanda.
Azikho intjhabalalisi ezitlolisiweko zenunwanezi ezingasetjenziswa ukuqotha iinthethezi, kodwana iinthjabalalisi ezisetjenyiselwa ukubulala ama-snout beetles zingasetjenziswa ukuqotha iinthethezi. Kunemfundo ezenziwako amalanga la zokulawula ngebhayiloji kwenthethe zamaphondo amadezi ngeenkowani kanye nembandana ezidla inyama

Translated by Busisiwe Skhosana