Umkhonto we Sive weSifundza sase Eastern Cape

Umkhonto weSive lomusha we Sifundza sase Eastern Cape wetfulwa ngenyanga yeNdlovu natimashumi lamabili nesihlanu, ngemnyaka wa 1996. Lomkhonto ucala ngesisekelo lesiluhlata bese lesisho, Kukhula ngekuHlangana.

Lolokungiko ngulenhlaba yase Cape, lemele kuphikelela kanye nemandla. Inetimbali letintsatfu letivelako kusuka kulelihlanga linye, lekukhomba kubamunye kulesifundza kulamacembu lahlukene ebantfu labaphila lapho. Ngakumacala onkhe alenhlaba kunalokubovu ngasemaceleni, lekukhomba umhlabatsi. Ngephansi kwalenhlaba kunemagagasi laluhlata sasibhakabhaka lamelele umncele wase Eastern Cape.

Lolokungetulu lilanga, lelimele lendzawo kanye nesimo selitulu lesitfolwa eEastern Cape. Ikhombisa simo lesihle kanye nebudlelwane kwebantfu. Phindze, kuvela kwentfo lensha futsi lechakato yekukhula kwelikusasa,kukhula kanye nemphumelelo. Ngaphansi kwelilanga ngumbhalo we wenhloko leyiyindingilizi yengwe, lemelele inhlonipho labayivako ngemuntfu lotsite, emandla kanye nesintfu balesifundza.

Tingwe titsatfwa ngekutsi ticinile, futsi ku Ningizimu Afrika yonkhe njengesibonelo sekukhuluma nebantfu ngemandla. Ngekusekela lomkhonto tintfo letimbili, lenkhulu yaletinyamatane kanye nekuusakateka kule Eastern Cape. Kundzawo ye folklore yema Bushman kwakutsiwa lenyamatane lenkhulu ngiyo lemcoka yesintfu. Lenkhabi yenyamatane nayo imelele lokuhle.

Imbeje/Luphawu lwe Silwane – Inyamatane Lenkhulu (Taurotragus oryx)

©Roger de la Harpe

Lenyamatane lenkhulu nguleyalukako ngekusebentisa luhlobo lolubanti lwemacembu etitjalo. Lenyamatane itsandza indzawo lelihlandze lelisemkhatsini kuya endzaweni lenetjani kanye nemahlatsi. Ingaphila ngaphandle kwemanti sikhatsi lesidze ngekuhamba kwesikhatsi, njengoba ingetelela lamanti ladzingekako kusuka kulesitselo lesidlako, ikakhulu icucumber ye gemsbok kanye ne melon ye Tsama.

Lenyamatane iphindze idle ebusuku ngaloko ibese itfola bumantana kusuka kumatfosni emanti lahleti etitjalweni ngesikhatsi sekwehla kwesimo sekushisa. Tinyamatane letinkhulu tilwane letingumhlambi phindze tivikela letincane tato kuleto letitingelako ngekusebentisa indlu yebantfwana kwentela ematfole ato.

Uma tihlushwa nguleto letitingelako, lomhlambi wakha lilayini kube nguletindvuna letinkhulu ngaphandle bese lamatfole naleto letinsikati tibasekhatsi. Tinkhabi letinkhulu atisito letitsandza indzawo, njengoba lomhlambi uhamba uyakhashane nalapho kubanti khona kuyofuna kudla, kepha tibanako kungafuni kuhlephulelani phindze tilwele lensikati.

Sikhatsi sato sekukhulelwa tinyanga letiyimfica, bese lamatfole ayakhona kugijima nemhlambi kumahora lambadlwana ngemuva kwekutalwa.

Imbeje/Luphawu Lwembali – Inhlaba yase Kapa (Inhlaba ye ferox)

©Jacques Marais

Lenhlaba yase Cape iyimvelo yase Ningizimu Afrika lenkhula etimeni letomile bese igcina emanti. Iphindze yatiwe ngenhlaba lebabako ngenca yekubaba kwayo. Ivunwe njengesitjalo semutsi iminyaka lemashumi lamakhulu lamabili. Lolokungemanti kwalesitjalo kutsatfwa njengemakha emvelo.

Lolokumunyu kwalenhlaba kudvonswa ngekujubeka kwemacembe ayo bese asetjentiswa njengemutsi losebentako. Njengemitsi leminingi yetitjalo, le Nhlaba yase Cape inetintfo letinye letitfolakalako.

Imfundvo yetesayensi ikhomba kutsi lejeli yalenhlaba ingasita kunciphisa kushisa phindze ikhulise kuphola kwesilondza. Kuphindze kukhombise ingenato tifo, ayinamagciwane futsi netintfo letitekubola.

Translated by Phindile Malotana