Umkhicito weSitselo Lesikhulu

©Florentino Floro

Sitselo lesikhulu, lesibitwa nge pitaya, sitselo lesicanca icactus, lesichakata ebusuku. Silinywa etindzaweni letishisako kanye nasetigodzini letishisa kancane emahlabeni, titjalo talesisitselo tiyakhula eNingizimu Afrika, lekunguyona iphangisa ngekusungula litiko lekuhambisa kulesitselo semanutrition.

Umkhicito Mhlabawonkhe weSitselo Lesikhulu

Sicumbi sesitselo lesikhulu sikhokhwa etindzaweni letisenyakato emaveni. Loku kusho kutsi sitselo lesikhulu saseNingizimu Afrika siyatfolakala nangabe kutfolwa kumakethe yase Europe nase US kuphansi.

Sitselo lesikhulu sikhicitelwa kutsengiswa eVietnam, eMalaysia, eThailand, eTaiwan, eSri Lanka, eChina nase Israel, kepha siphindze sihlanyelwe eCentral America (eMexico, Colombia, Ecuador, Guatemala). iVietnam ikhokha kakhulu (95%) inyama lephinki yesitselo lesikhhulu ibe iEcuador ne Colombia tibuke tinhlobo letinongotelako tesikhumba lesimtfubi nenyama lemhlophe.

iVietnam, ilandzelwa yi Thailand ne Israel, ngutona letinkhulu letinika sitselo lesikhulu, lesikhokha lokungetulu kwemathani latinkhulungwane letimakhulu lasitfupha ngemnyaka.

Tindzawo Tekukhicita Sitselo Lesikhulu eNingizimu Afrika

Indzawo lefutfumele yase Ningizimu Afrika ilungele sitselo lesikhulu, lecolela simo lesingu 21°C kuya ku 29°C, kepha kunisela lokwenele noma kwehla kwemvula lesemkhatsini wemamilimitha lamakhulu lasitfupha nemashumi lasihlanu nemamilimitha layinkhulungwane nemakhulu lamabili kuyadzingeka. Sitselo lesikhulu siyincelencele elangeni nakusitfwatfwa. Sitselo lesikhulu sihluma kahle etimeni telitulu lapho emakotapeni, bobhanana kanye nemantongomane emacadamia alinywa phindze angena kahle nesimo semkhicito wekukhokha. Letindlu letifanako tekupakisha kanye nekwekuhambisa kungasetjentiswa kantsi nekuvuna akweci noma akuphuphumi. 

Sitselo lesikhulu silinywa eMidlands eNatal nakumincele yetigodzi tase KwaZulu Natal, indzawo yase Lowveld kusuka eNasipoti kuya eTzaneen, Eastern cape nase Western Cape. Sitselo lesikhulu kakhulu lesinsha setitjalo eNingizimu Afrika tikhona eDendron nase Louis Trichardt eSifundzeni sase Limpopo.

Ngekusho kwa Max van Heerden we Sitselo lesikhulu eNingizimu Afrika (DFSA), umkhicito wesitselo lesikhulu eNingizimu Afrika isolo yincane nemathani langaba likhulu  lelikhokhwa ngemnyaka (2019). Incumbi yaloku kuhanjiswa ngendlela yasemoyeni, nemakasi lambalwa kuphela latfolwako ngentsengiso yasendzaweni. Nomakunjalo, lommkhicito wentsengo wesitselo lesikhulu eNingizimu Afrika ugadvwe kutsi uhlume phakatsi kwa 2019 na 2021 njengenchubeko lensha yetitjalo letita kumkhicito.

iNingizimu Afrika ihambisa sitselo lesikhulu, kancane kuya eEurope, kepha iphindze inike iMpumalanga lekhashane kanye ne USA nakwenteka umkhicito ukhula.

Tikhatsi Tesitselo Lesikhulu

Sitselo lesikhulu sivunwa eNingizimu Afrika kusuka kunyanga yeLweti kuya kunyanga yeNdlovu Lenkhulu, kepha lesitjalo lesikkhulu, lobudze besikhatsi sekukhokha titselo.

Sitselo lesikhulu kusuka eWestern Cape nase Sifundzeni sase Nyakatfo yeMpumalanga kungakhokha ngenyanga yeNkhwenkhweti nenyanga yeNhlaba, kepha sikh

Translated by Phindile Malotana