Tindlela Tekubuka Imbali eRichtersveld

Kulungile ke, sowulibekile licembe lendzawo yekufihla inhloko futsi sewulungele kubona timbale. Ubese wenta njani emvakwaloko? Nati tindlela letimbalwa:

Buta Imibuto

©David Fleminger
Khulumisana nalabantfu utotfola kuboniswa. Timo tigucuka cishe njalonjalo ngakoke khuluma nebantfu bendzawo kanye netivakashi takho kuze utotfola lwati kutsi bebakadze bakuphi nekutsi baboneni. Letisebenti tasendzaweni emahhovisini etivakashi tingakunika lwati lolusha ngetimbali–letitsembisako emigwacweni kanye nasetindzaweni.

Ungasheshi Uphume Ngekushesha

Letimbali tikhulumisana nelilanga bese tivuleka kuphela ngesikhatsi tifola kufutfumala. Tiphindze tivaleke ngesikhatsi lilanga lishobela/lishona. Ngakoke, lungiselela kwenta kutibuka emkhatsini wensimbi yelishumi nakunye ekuseni – kunsimbi yelishumi nesihlanu ngemuva kwemadina (11:00-15:00) –kushiyane ngekutsi lelilanga liyakhanya yini ngalelolanga. Futsi phindze wati kutsi timbale letiningi ativuli kwasanhlobo uma lina kakhulu, uma kuvaleke kakhulu noma kunemoya lomkhulu.

Buka leTimbali bese Ulandzela Lelilanga

Tibeke emkhatsini welilanga kanye naletimbali kwentela kutibona endzaweni yato lekahle. Ekuseni, nasenta sibonelo, letimbali letingasencele sesandla sakho emagwacweni tingavuleka besekuyagucuka emvakwemadina. Uma ushayela, yetama kugcina lilanga ngasemuva kwakho.

Buka Tinyawo Takho

©David Fleminger
Kukhona lining leticumbi tetimbali eNamaqualand, ngakoke ungaveli ubuke phansi endzaweni lekhashane.
Letinye taletintfo kanye netitjalo letincane tiyachazana kunaleto timbale letijwayelekile letakha ‘emakhaphethi’.
Ngakoke guca ngemadvolo nangetandla takho bese uyasondzela.

Ungagijimisi Nawushayela

©Shem Compion
Incumbi yalamacembu lachazako alukhuni kuwabona, ngakoke yehlisa litubane uvele unukelele letimbali. Futsi kumcoka kutsi ushayele ngebunono njengoba bantfu bangamela emaceleni kwentela kutsatsa titfombe kanye nekuhamba hamba. Khumbula kutsi lining lemigwaco yetimbali ngulenetintfuli nemhlabatsi lokuphakanyiswa kubalekisa imotolo lekungenta kungabi kahle kuletitjalo kanye nakubantfu.

Yenta Luhlolo Lwasekhaya

Tfola incwadzi yekutfola timbale, njengesisindvo Semphakatsi Wesive Sengadze Lechuba Timbalitesiganga, bese uyatijwayeta ngaletitjalo lotabe utibona. Njengamunye lophetse ehhotela lowangitjela kutsi, bantfu basendzaweni baphitsitela kakhulu kutsi bangabamba sandal sakho. Futsi ungakhi imbali kutsi utokhombisa lohleti nabo ebhareni.

Yiba Nendlela Lekahle, Yiba Nengcondvo Yekonga Imvelo

©David Fleminger
Letimbali atilaleli futsi kute namunye longakhona (noma longahle) akunike ligunya. Ngakoke, ungafiki nendlela yekutitjela noma yebuhonga kulendlela/simo.
Futsi ungasoli lolokusitako umalendlela yekuhlotjiswa ingachazani kahle ngendlela lobowufisa ngayo wena.
Letimbali tiyincelencele ngakoke kudzinga kutsi uchaphele kutsi unyatsela kuphi futsi uhlale ugcine imigwaco ivaliwe.

Yigcine Iyasendzaweni Futsi Ihleti Ilungele

©David Fleminger
Njengoba kungekho kahle indzawo yetindlu tetivakashi kanye nemahhotela, bahlali labaningi bavula tindlu tabo kanye nemapulazi kutivakashi letihlala busuku bonkhe ngesikhatsi lesiphitsitelako. Buta kumunye waletivakashi indzawo yelwati kwentela luhlelo lwendzawo yekulala.
Phatsa tembatfo letifutfumele njengoba simo selitulu singehla sibengaphansi kwaziro ngetikhatsi takusihlwa. Uma ngabe ulele ngaphandle, phatsa lenye ingubo yekulala tukwayo loko kungaba ngumcondvo loncono.

Tfola Umuntfu Lotakuhambisa Ngaletimbali

©David Fleminger
Lamanye emadolobha eNamaqualand asebenta ngebantfu labahlala bakhona kwentela kukuhambisa kuletindzawo letehlukahlukene letiningi. Loku kutongeta kakhulu ekubongeni kwakho kwale ‘timbali’. Ematiko lamaningana nawo ayasebenta ngekulungiselela emalunga emimango kutsi ahole loluhlelo – intfo lekahle kakhulu yekwesekelana. Buta ehhovisini lendzawo letivakashi ngelwati.

Translated by Phindile Malotana