Tifo Tabologwaja

© Judy Stuart

iNingizimu Afrika ingulamanye wemave lamancane langenayo inking yaletifo letibulala bologwaja kakhulu ngesikhatsi lesincane. Leti tifo yiMyxomatosis kanye nesifo seHaemorrhagic. Ngalesi sizatfu kulandza bologwaja kulamanye emave akukavumeleki. Ayikho indlela yekulapha leti tifo futsi totimbili tibangwa timbuzulwane kanye nasemoyeni.
eNingizimu Afrika sineluhlobo lalogwaja losengotini yekuphela, lologwaja ubitwa ngekutsi “riverine rabbit”. Sekusele labancane labologwaja, nabangahlaselwa tifo bangafa. Akusibo nje kuphela labangaba senkingeni, nalabanye bologwaja bangahlaselwa kugula lokungapheli.
Ifihlo yekugcina bologwaja baphilile kubagcina endzaweni lehlobille futsi badle kahle. Tindlu tabologwaja letingcolile, letinuka umcamo tibanga sifo se “coccidiosis”. iCoccdiosis yintfo ledaliwe lehlala esibindzini kepha iba yinkinga kubologwaja labahlala endzaweni legcolile.
iCoccidiosis ibonakala ngekutsi logwaja ahlale atigoce, nesisu lesikhulu kanye nemehlo langekho kahle. iSulphur lencibilikako ingafakwa emantini ekunatsa logwaja. Nangabe isheshe yabonakala icoccidiosis ingalapheka.
Hambisa bonkhe bologwaja labagulako baye kwenye indzawo futsi ugeze kahle lendlu yabologwaja. Ngabe labologwaja bebasendlini yemawayela kufanele ugeze kahle usebentise iblowtorch. Indlu yetigodvo kufanelwe igezwe ngashibhoshi bese ishiywa elangeni itokhona koma kahle. Usa konkhe kudla lokudzala ufake nemanti lamasha.
Kucumba kubangwa tihlahla letindzala kanye nekushintja kudla lokudliwako.nalana futsi, susa konkhe kudla lokudzala ushiye kuphela tjani lobusaphila kanye nemanti lahlantekile. Khutsata labologwaja kusti bagijime ngekubafa emshinini lobagijimisako. Nekutfola lilanga kuyasita kwenta kutsi bologwaja baphile kahle.
iEnterits ingabulala masinyane. Ijwayele kushaya tilwane letinyenti esicukwini, kutsatsa lilanga kutsi ibulale. Bologwaja balala ngelihlangothi bakhiphe intfo leneliphunga phindze baphefumlele etulu. Kufuneka kutsi batfole lisito masinyane. Kufanele uzame kubadlisa emagumence esiganga nawusibona lesifo, uma kwehluleka loko bita dokotela wetilwane.
iAbscesses ingabangwa tilondza noma kulunywa ngulomunye logwaja. iAbscesses icala njengesigadla lesicinile esikhumbeni. Emuva kwemalanga intfo lemnyama iyavela bese lesigadla siyatsamba. Washa lesi sigadla uphindze ujube ngentfo lecijile. Kutophuma bovu kufanele ubukhame buze bungasaphumi. Ufake umutsi kuleyo ndzawo. Uphindze uhlolo emuva kwemalanga kubona kutsi asikaphindzi savela.
iSnuffles (umkhuhlane) ijwayelekile kubologwaja. Gcina labologwaja endzaweni lengenawo umoya, ubahlukanise kulabanye bologwaja. Kufanele ubatfolele umutsi wekugoma nawucubeka lomkhuhlane. Kuvakashela dokotela wetilwane kungaba yinyfo lenhle ngabe banyenti labologwaja labagulako.
iPasteurella indlondlobala njengawo umkhuhlane kepha lana bologwaja batotsimula kakhulu kuphindze kuphume emafinyila lacinile. Ngekhatsi kwalelinyawo langaphambili kuba nemafinyila ngoba basebentisa lona kusula emafinyila emakhaleni. iPasteurella iyatselelana intfo lefuna uyente kuhlukanisa labologwaja bangakatselelani.
iMalocclusion yematinyo iyinkinga kakhulu ingabangwa kulimala noma italwe nako. Ematinyo alogwaja ahlale akhula futsi awahlangani kahle, achubeka akhule. Loku besekubangela kutsi logwaja angakhoni kudla kahle phindze abe sebuhlungwini. Lamatinyo anganciphiswa, kepha loku ngeke kucedze lenkinga. Susa logwaja lotfolakala neMalocclusion. Yintfo lelungile kuyenta.
Ear canker ibangwa lizeze lelihlala endlebeni yalogwaja. Ibanga buhlungu kulogwaja. iCanker ingalaphwa ngekufaka ibaby oil endlebeni. Bonkhe bologwaja kufanele bahlolwe endlebeni, basheshe balaphwe nakunenkinga.
iSore hocks tilondza ngephansi kwetinyawo. Letilondza tingaba ngaphambili noma ngemuva, tingabangwa kucina kwesiyilo. iRexes ngito letitsandvwa ngulesifo, kufanele ihlale inentfo letsambile yekunyatsela kanye netjani. Siyilo lesicinile ngiso lesikahle kuRexes. iGentian Violet ingafutfwa etilondzeni kutomisa.
Emehlo lakhalako noma langenwe kugula angalaphwa ngelitiya leChamomile noma Terramycin imphuphu yemehlo letfolakala kudokotela wetilwane.
Kungakhululeki ngiko lekubanga tifo kubologwaja. Bologwaja labakhululekile abajwayeli kugula. Bologwaja bakho basuse endzaweni lenemsindvo konkhe kutohamba kahle.
Kushisa kakhulu nako kuyabulala. Nangabe bologwaja bakho bashisa kakhulu batokufa. Kuphefumula kutoba matima. Bologwaja bakho basuse endzaweni lenemsindvo konkhe kutohamba kahle.
Kushisa kakhulu nako kuyabulala. Nangabe bologwaja bakho bashisa kakhulu batokufa. Kuphefumula kutoba matima. Futsa ngemanti labandzako phindze ufake libhodlela lemanti lanelitje lemakhata kuze baphindze baphumule.

Translated by Thandokuhle Motha