Sitjalo Lesinaswayi Lesiyi Ice semaSaladi

©Krzysztof Ziarnek
The crystalline Ice Plant has pink flower buds and edible leaves.
Sitjalo lesilula lesite ligama lelihlangahlangene; lesitjalo lesimmanyatelako se ice (Mesembryanthemum crystallinum) sinemagama lamaningi lafana na Rosa De Jericho noma ibrakslaai noeta na olifantslaai nge Sibhunu.
Lesitjalo lesimanyatelako se ice sihlumela phansi endzaweni leyomile nemacembe laluhlata lamanyako kuya kumacembe labovu lavalike ngalokungatsi mabhamuta ‘emagwebu’. Lamacembe ayadliwa. Lesitjalo sinemballi lephinki lekhokha tincenye teticeshana tetimbali letimhlophe letichakata njalo ngemnyaka.
Lesitjalo sineluswayo mdalo waso futsi singahluma emhlabatsini loneluswayi lolufana nemanti aselwandle. Lesitjalo lesingamelani nesomiso kanye nenkinga siyindalo yase Afrika, kepha setfulwa ngemikhumbi kuya eCalifornia ngetikhatsi tabo 1500 kusuka lapho setfulwa njengesitjalo lesingenele iUSA.

Kusetjentiswa kwe Sitjalo se Ice

Licembu lebacwalingi base Japan be Nyuvesi ye Saga batsatsa iminyaka lemashumi lamabili kucala sitjalo sentsengo se ice lesibitwa nge Barafu labasitfola endzaweni lelihlandze eNingizimu Afrika. ‘Barafu’ usho lokumatjana noma lokuyi ice eKiswahili, ligama lelikkhomba kuvetwa kwemacembe ayo. iBarafu yintfo lebalulekile lesuka eJapan kuya kumasentselo lase Europe nase America, itsengiswa kusuka ku $80 ngeliphakethe lelincane.
Lamacembe kanye nemahlanga angadliwa aluhlata (njengesaladi) noma aphekwe bese anekuvela kwe esidi kanye neluswayi. Kungashisiswa, kutfotswe, kusikwe njenge cucumber kutobese kuphelelisa lokudla kwelwandle. Uma kuphekiwe kudliwa njengentfo lemelele sipinachi.
Tinhlavu tidliwa ngesikhatsi sekuba lukhuni kwekudla.

Sitjalo se Ice njege Mutsi

©Frank Vincentz
Ngekwemutsi lesitjalo se ice sisetjentiswa ekwelapheni umphimbo kanye nalapho kuhlangana khona lokumanti emtimbeni kanye nekushisa kwangaphansi bese eArgentina kusetjentiselwa kwelapha tifo letifihlakele. Ijusi lensha yemacembe lasiliwe noma lahlutiwe ingalapha lokumanti kanye nebuhlungu bemchamo futsi isetjentiswa kunciphisa kushisa kwemaphaphu.
Ngesifundvo sema Japan, lesibukwako sasekucaleni, naso sitfole kutsi lesitjalo se ice sinaphoyizini losetulu futsi wenta iproline, iamino esidi lebalulekile lekhona ekwakhiweni kwe collagen (iprotein leyakha libhande lelicinile emtimbeni lelihlanganisa ematsambo, libhande lelicinile lelihlanganisa emamasela kanye nesikhumba). iProline ingaphindze isite ekupholeni kwesilondza futsi isigadla lesakha lokuhlangene lekugcina phindze kwelaphe emacembu etinhlayiya emtimbeni bese kucinisa lapho kuhlangana khona ematsambo emtimba, libhande kanye nemamasela.
Lamacembe asetjentiswa ekwelapheni kugula kwematfumbu kanye netifo te sibindzi netinso. Bashayeli bemikhumbi basebentisa lamacembe ekwelapheni kugula lokwentiwa kungabi navitamin C lowenele emikhumbini. Lamacembe lashayiwe asetjentiswa njengensipho kanye nalejusi, kanjalo nekukhokhwa kwe sitjalo. Kusetjentiswa njengemafutsa esikhumba etintfweni letitsengiswako tekutakha emtimbeni.

Kuhlanyela siTjalo se Ice

Titjalo te ice tingahlanyelwa ngetinhlavu. Lamacembu analetindvuna naletinsikati tincenye temtimba (ihermaphrodite) futsi itselelwa tilwanyana. Emagundvwane lamancane kanye nabologwaja basakata letinhlavu. Itsandza umhlabatsi lodvonseke kahle futsi ingahluma nakumhlabatsi lophansi ngema nutrition. Ingahluma emtfuntini futsi iyincelencele kusitfwatfwa.
Lesitjalo se ice sikhula kuvela (luswayi) bese muva sikukhokha emhlabatsini. Loku kungabayintfo yekulandzelela emacembu kwentela kutikhulisa kulomhlaba we saline. Kufundza kukhomba kutsi lesitjalo se ice singabamba emakhemikhali labulalako, icadmium kanye naletinye tintfo letisindzako. Ngako, kunakekela kumele kutsatfwe umakuhlanyelwa sitjalo se ice kwentela kuciniseka kutsi siphephile ekudliweni bantfu.

Yati Kutsi

Lwati lwekufundzisa kanye nelwati lwamabomu kuphela futsi lungeke lutsatfwe njenge secwayiso semutsi. Lolwati alukentelwa kumelela secwayiso semitsi noma kwelapha lokuniketwa tati tetemphilo.

Translated by Phindile Malotana