Porcupine

© Nigel Dennis

Ligama

Porcupine noma Cape Porcupine (Hystrix africaeaustralis)

Kutiveta Kwayo

Yomibili lendvuna nalensikati iPorcupine yase Afrika inesisindvo lesilishumi nesiphohlong kuya ku mashumi lamatsatfu ema g (ingaba ngemashumi lamane kuya kumashumi lasitfupha ema pounds) futsi kuma kwawo tinyawo letimbili ngekuya etulu.
Le Porcupine yala Afrika iluhlobo lweligundvwane lelinetintsi letikhaliphile, letingema cma lamashumi lasihlanu ngebudze, letivala lingemuva yayo wonkhe futsi lingavuswa ngemamasela ngephansi kwesikhumba. Noma ingafana ngekubukeka kuleyo yase Echidna kepha atikahlobani dvutane.
Le Echdina, leyatiwa ngekutsi yi spiny Anteater, luhlobo lwesilwane lesivalwe kucinwa kwaso, tintsi leticijile letindze, kanye nesikhumba lesinetinwele noma boya. Njenge Echidna, le porcupine yala Afrika inelibala lelinsundvu mnyama nelitsambo lemhlane lelihhwabile ngelibala.
Le Porcupine yala Afrika inebudze lobuphindzeka kabili kuleyo yase Echdina (80.0 cm icudzelene na 47.5cm). ema Porcupines nguwona amagundvwane lamakhulu esigodzini sawo. Lamasikati, ngesilinganiso, angaba likilomitha linye ngesisindvo kunewesilisa bese omabili makhulu kunehhafu yelimitha ngebudze.
Futsi aphindze aphile sikhatsi lesidze kunemagundvwane, aphila lishumi nakubili kuya eshumini nesihlanu ngemnyaka esigangeni. Lama porcupines avalwe tinwele letilele bese ane timphiko noma tinsiba letisasisila nelitsambo lemtimba ngasemuva naphambili.
Umehluko emkhatsini wetinsiba nelitsambo lelisemtimbeni bukhulu bebudze nekuhlangana, kwematsambo langaba ngemashumi lasihlanu ema cm budze bese tinsiba tiba mashumi lamatsatfu ema cma budze.
Letinsiba letimhlophe nalokumnyama nelitsambo tingaphakanyiswa tihlanganiswe bese kwenta lesilwane sibukeke sitfusa. Lamanye ematsambo lasemsileni lagubhile ente umsindvo nasinyukutiswa.
Lamatsambo lacijile netinsiba kuphuma umatsitsintfwa ngumtingeli noma sinyakatiswa, kepha tiyakhula ngekushesha. Ema porcupines ase Afrika aphindze abe netinwele letindze.

Kudla Kwawo

Ema porcupine ase Afrika adla lokutjaliwe kakhulu, asebentisa tingalo tawo leticinile kugubha timphandze, imijombula kanye netimphandze letiyindingilizi. Aphindze atsandza titselo letiwile futsi ngalesinye sikhatsi tiluma emagcolo.
Ematfumbu awo lamakhulu nalapho kuhlala khona sandzisanchazo kutfwala emagciwane lahlukanisa lokungakagayeki. Aphindze abikwa kutsi adla inyama yesilwane lesifile kuletinye tikhatsi.
Etindzaweni letishoda iphoyizeni benta kudla ematsambo etilwane. Lama porcupines avama kuhlanganisa ematsambo lamanengi emigodzini yawo.

Kwakhiwa/Kwentiwa

Ema porcupines lamadvuna afika esigabeni sekukhula nakasemkhatsini wenyanga yesiphohlongo kuya kulelishumi nesiphohlongo, abe lamasikati afika esigabeni nakasemkhatsini wenyanga yemfica kuya kulelishumi nesitfupha.
Ngenca yebungoti bekuma kwemutimba wayo, lamasikati acala kutiveta kulamadvuna ngekuhlangana. Kumitsa kutsatsa tinyanga letintsatfu. Lamancane atalwa ngeticheme leticala kusinye kuya kuletine etjanini lobumiswe njengelikamelo emgodzini webatali ngesikhatsi setinyanga letimanti teNgci kuya kuyeNdlovu.
Silinganiso sesicheme bukhulu bunye bese silinganiso salosandza kutalwa siyimass lengemakhulu lamatsatfu nelishumi nakunye ngema g. lamancane atalwa aphilile, nemehlo lavulekile nematinyo akhona. Anetinsiba letilula nematsambo nakatalwa, kakhulu enta lokutalwa kubelula kepha asheshe acine emoyeni.
Lamancane akhula ngekushesha, afika bukhulu lobugcwele ngemnyaka munye. Atinaka tinyanga letintsatfu kuya kuletine bese kulesosigaba akala ema kg lamane kuya kulasihlanu. Emuva kwekulumula lamancane awo, ema porcupine lamasikati akaphindzi abambe tinyanga letintsatfu kuya kuletisihlanu.

Kutiphatsa Kwawo

Uma iporcupine idziniwe, iyaguca bese iphakamisa tinsiba tayo letimnyama nalokumhlophe. Kukhona lapho ingwe yaphose yabulwa yi porcupine khona. Ema porcupine ahamba ngayinye noma ngemacembu emindeni lamancane. Avama kulala emini bese ayadla ebusuku.
Le porcupine yala Afrika ijwayele kuyaluka ebusuku, noma ingabonwa ngetikhatsi tasemini. Tiyashesha kuva futsi tiphindze tome natifikelwa batingeli, ngengekati lamakhulu, tinyoni letinkhulu letitingela tilwane, noma ema hyenas.
Nawafuna, lama porcupines angabanemsindvo noma luchweba, agijima ngekukekela noma ashone emuva kuvsusa tinsiba tawo letikhaliphile kuze atohlasela. Ngekukhombisa, atikhoni kuveta tinsiba, kepha tingavusa natikhuhlutisa letindzawo letigubhile letinetinsiba.
Lenye indlela yekutivikela kutsi tibhace emigodzini yato tibheke phansi ngebuso tivule letinsiba tato khona tingatohlulwa. Ikakhulu lakakhiwe kahle latiwa ngetinsiba letinemsindvo.

Indzawo Yawo

Ema porcupines ase Afrika atfolwa emnceleni welwandle longu 2000m ngetulu kwelwandle etindzaweni letiningi letinenalokutjaliwe. Acolela tintsashana letinematje netilimo, njengobe tidzinga umtfunti ekuhambe kwelilanga.
Tivama kutfola umtfunti emhumeni noma emigodzini lebeyihlala emabhele. Aphindze ache imigodzi lengaba ngema mitha lamashumi lamabili ngebudze kanye nemgodzi lolikamelo lelingu 2m kuyaphansi.

Lapho Atfolwa Khona

Ahlala enyakatfo ye Afrika, eNingizimu Afrika kanye naseMphumalanga yeAfrika.

Luhla Lolutsetfwe

Latin name: Hystrix africaeaustrailis
Sisindvo (Sifazane): Lishumi kuya emashumi lamabili nakune ngema kg
Sisindvo (Silisa): Lishumi kuya eshumini nemfica ngema kg
Budze (Sifazane): Emashumi lasiphohlongo nakune ngema cm
Budze (Silisa): Emashumi lasiphohlongo nakune ngema cm
Sikhatsi lasimitsako: Emaviki lasikhombisa
Inombolo yalamancane: Yinye kuya kulamane
Sisindvo sekutalwa: Emakhulu lamatsatfu nelishumi nesihlanu sema g
Order: Rodentia
Umndeni: Hystricidae
Kwakhiwa: Yinye kuya kulamatsatfu lamancane latalwa emkhatsini wemnyaka munye (etindzaweni letinemvula ngelihlobo, inyanga yeNgci kuya enyangeni yeNdlovu) emva kwekumitfwa tinyanga letintsatfu.

Inchazelo Ye Spoor

Le porcupine inetintwane letisihlanu etinyaweni tangembili, lolutwane lekucala lincishiswa libe ngubhozo lomncane lote lugalo. Letinye tintwane tinetingalo letinakekelwe tibe tintwane letisihlanu letingasenyaweni langemuva tinetingalo. Tinyawo tangembili nangemuva tikhomba tidladla letintsatfu natimbili kulespoor.