Nelson Mandela Lowaletsa Kuthula kusho Raymond Louw

© Eric Miller

Sidlo sasemini ne Bafati Betiboshwa

Kutsatsa buntfu lobungiko lobutsite ngendvodza leyacitsa iminyaka lemashumi lamabili nesikhombisa ngemphilo yakhe lebeyivalelwe ejele, lowahlushwa ngendlela lebeyentelwe kumgcina kanye nebantfu bakhe labagcilatwa sikhatsi lesidze baboshiwe, kujabulisa labafelokati kanye nebafati betiboshwa ngesidlo semadina emini.

Loku ngulolokwentiwa ngu Mengameli we Ningizimu Afrika Nelson Rolihlahla Mandela, iminyaka lesihlanu emva kwekuvulwa kweminyango yase jele wavela njengendvodza lekhululekile, muva wase ubekwa ehhovisi lelisetulu eveni lokwabese kuchazwa ngekutsi lukhetfo lolusimanga.

Kutsintsana kwekuhlangana kwala Bamnyama – Lokungentekanga

Iminyaka lembalwa ekucaleni labomake bebabonakala beme eceleni kwemadvodza abo nabakhuluma lubandlululo bebasimanje ngaphansi kweluphiko lwemgomo we lubandlululo — lelisu lelikhulu lekuphocelela lining lebantfu labatigidzi letimashumi lamane balelive kutsi batfwale lelisu ngaphansi kwemtsetfo wesibhakela sensimbi lowavalwa sive semabhunu latigidzi letimashumi lamatsatfu labekaphetse.

Lokuchumana kwalabomake kwalabamnyama eNingizimu Afrika bowunganteki — noma nje bavuma kuchawula letandla tebantfu labamnyama bakulamanye emave labasetikhundleni ngoba bawela ekwakheni lobekungasiko “etindzaweni tangaphandle” likilasi lebantfu.

Bantfu labamnyama base Ningizimu Afrika bebakabha tigodvo nemadilowa emanti, balungele imisebenti yetigcili leyabekwa yimigomo yemadvodza abo labayiveta. Ngalesimo lesihlukile sekunakwa kwekutiphatsa. Uma ngabe bantfu labamnyama abazange batigadze noma bavumelane bekuhlala kukhona kumiswa, kuboshelwa etindlini, kuvalwa, lijele noma kufa.

uMengameli Mandela yena cobolwakhe wanikela cishe dvute nahhafu wemphilo yakhe kulokunye kwalajeziswa ngako.

Munye Wala

Munye webafelokati belubandlululo wala ngesihle simemo sesidlo semadina asemini. Umyeni wakhe, Dokotela Hendrik Frensch Verwoerd, bekangumdvwebi lomkhulu welubandlululo ngaphambi asuswe ngumuntfu lobekahlanya lowatfunywa yiphalamende ngemnyaka wa 1966.

Ngulendvodza leyacitsa budzala bemphilo bayo isebenta tindlela tekugcilata netindlela tekucinisa kutsi Licembu le Sive se Mabhunu lihlale linaka imphatfo yensimbi kulelive bese bayatenetisa ngelubandlululo labo ngebukhona kwebantfu labamhlophe lebebanelwati etindzaweni lebetihlukanisiwe babe bavuna tinzuzo nemphilo lenhle leyentiwa kuphuya kwebantfu labamnyama.

Emnyakeni wakhe wemashumi layimfica nakune budzala, Make Bestie Verwoed wacela kutsi kukhula kuyamalela kutsi aye ePitoli kepha, ngekuba ngulokhulile lophansi, wakwakha lokwala kwakhe ngekutsi atsi angajabula kuhlangana neMengameli nakangakhona kwengca lekakhe. Loko kwenta uMengameli kutsi ahlambe emakhilomitha layinkhulungwane nelikhulu (sigaba lesimakhulu lasikhombisa) emaphandleni ase

Orania lese Karoo etindzaweni letiphakeme tase northern Cape, lapho khona Sive semaBhunu satsenga khona indzawo base bacale “lidolobha “lalabamhlophe kuphela”. Kulowomzuzu, emakhalatsi (bantfu labahlangene) lebebakadze bahlala lapho babese bayasuswa.

Ngekukhanya kwalomlandvo nekubukwa kwekususwa kwayoyonkhe intfo lemnyama — ngalendlela lensha yeNingizimu Afrika lekhululekile lemigomo leshiphile yelubandlululo kumele ihambe bese wonkhe muntfu wenta umsebenti wakhe ngisho nekuklina emangcoliso — bekukuncane kakhulu lebekutofunwa ngu Mengameli Mandela.

Mandela Visits Orania

Loku bekungumcabango lobowungakajwayeleki lapho khona uMengameli angachaza umfelokati waNdvuna Nkhulu waphambilini John Balthazar Vorster.

Kwenta iminista yeMtsetfo kutsi Vorster ahlanganise umdlandla waVerwoed ngekwetfula incenye yemitsetfo yekucindzetela le, hlukene netintfo tabo tekuhlukunyetwa, lokwacishe kwagucula uMengameli Mandela kanye nalabekaboshwe nabo kutsi babe bantfu labaphilako.

uMengameli Mandela wandiza waya eOrania, watfola litiya kanye nemafethi lanashukela na Make Verwoerd kanye nesandla sakhe lebekasibeke ehlombe lalomake kanye nekumamatseka adlala ngetindzebe takhe, asho kahle ngesiBhunu lamagama abe atibamba nakasafundza lencwadzi labekayibhalile. ʺ ngimucelile uMengameli kutsi acabangisise le Volkstaat ngeluvelo futsi nekususa lelitsemba lemaBhunu ngekuhlakanipha, ʺ lencwadzi yakhe beyisho. Bekakhulumela lolokufunwa Sive semaBhunu ngeludlame ngekutsi kunikwe ʺbantfu baboʺ ngekutsi batofuna emandla ngekungangeni nelinyenti.

Ngalenye indlela bekulisu lekususa emandla elubandlululo lemacembu abo lapho khona bangakhona kuchuba lemigomo, kube lokugegelete bonkhe lelokhetfo lwekucala la Ningizimu Afrika lungachubeka kubulala kutentisa kwemigomo lengatsandzi.

Umengameli Mandela wavela ngekungesabi tintfo telubandlululo – njengalokutsi “akungenwa” luphawu lolusekungeneni edolobheni, nesitetshu sa Verwoed lesina “ Ngiyikhombisile indlela” indlela kanye nekungabikho kwebuso lobumnyama kulelive lapho khona labamnyama baselinyentini kumadolobha lamaningi.

Waveta imibuto ngale “ labamhlophe bodvwa” sitayela sendzawo ngekutsi akazange atjelwe kutsi acele imvumo yekuvakasha. Bekuyintfo lebukiwe kutsi ale kutsatsa kucansuka.