Nelson Mandela na FW De Klerk kusho Raymond Louw

© Eric Miller

Imihlangano Lefihlakele

Asesengekhatsi ejele Nelson Mandela kwakumele alwe tinkinga tangekhatsi ngaphambi achubeke ngekukhululeka netinkhulumo takhe na Hulumende we Lubandlululo; kwadzingeka atfole kwesekelwa ngulalabanye bekaboshwe nabo atokhona kuchubeka netinkhulumo nebaholi baka hulumende futsi nenombolo yaphikiswa.

Kwadzinga kutsi aphindze achazele labaholi lebebacoshiwe kutsi lelisu linendlela yekuwina. Ngako letinkhulumo tacala kabi nangekwetfuka nalabaholi bakahulumende lebebatfuke baphelile ungatsi kukhona lotobagicita.

Kepha, ngebuhle, ngaphandle kwebukhona kwemuntfu lomkhulu weliphephandzaba wangaphandla lohamba mhlabawonkhe lohlakaniphe kakhulu kanye netintsatseli letikhonako kanye nebemaphepha bakhona landzaweni labalandzela tindzaba, letinkhulumo temfihlo tasala tifihlekile.

Ngisho nangalesikhatsi siboshwa Mandela sesikhululiwe ngenyanga yeNdlovana emnyakeni wa 1990, letimfihlo tachubeka tafihlwa. Kepha tingcogco letinsha letivulekile tacala.

Wangenela tingcogco tekuthula kwatsi ngekushesha wamisa ʺumzabalazo lohlomileʺ we ANC ngemnyakato welihlombe lelihlomile, Umkhonto weSizwe (MK noma Sikhali se Sive), lakayicala ngemnyaka wa 1961. Ngekushesha wangena ekugcekweni ngulabo bemabutfu lebebamlandzela kanye nemalunga alalamanye emacembu lanyakatako, kepha wachubeka.

Indvodza Lebalulekile

Ngalesisikhatsi setinkhulumo kancane tatfola umfutfo wase utfola litsemba ngaku Mengameli De Klerk, lobeka, ngelitfuba lakhe, wamchaza njenge ʺndvodza lebalulekile/lemcokaʺ.

Nawubuka emuva esikhatsini selukhetfo lesendlulile, kuyacaca kutsi lobekasiboshwa Mandela, lobekatibita ngekutsi yindvodza lecotfo lefuna budlelwane lobungibo/beliciniso nebacindzeteli bakhe baphambilini, abebuka De Klerk ngelibala lelifanako nekutsi naye, futsi, abefuna lelicinile, likusasa lelukhetfo kulelive.

Kuya ngasekupheleni kwemnyaka wa 1990 ngaba nelitfuba lekuchubela kuye simemo lesiphuma ku bahleli labasezingeni kanye nebhodi yebabhali, Sikolwa Sebemaphephandzaba Sangaphandle, batokhuluma nge asembuli yabo yemnyaka lese Kyoto, Japan, ngenyanga lelandzelako ye Nkhwenkhweti.

Abengakhoni kumukela kwaze lapho liKomidi lelisetulu leSive ku ANC lavuma, ngako kwaba nemihlangano lemibalwa phakatsi kwakhe nami. Kukunye kwaloku satsintsa nga De Klerk ngekubhubuka kwakhe ngeliciniso lelicondzile — ikakhulu lokusuka endvodzeni lehola umbhikisho, albeit wakhuluma. ʺAsiyisite lendvodza, ʺwasho njalo.

ʺ Unentinkinga letiningi ku Phathi yakhe.ʺ Lokunje, impela, bekungasiko kugucuka lokulwako kepha indvodza yeliciniso lecotfo lobonile bumcoka ba De Klerk bekugcina buholi kanye nekuphatsa iPhathi yakhe ye Sive, ikakhulu emadvodza laluhlata, ngubani, uma bamusua esikhundleni.

Longavala letinkhulumo abese ucala umsindvo. Wetsemba kutsi De Klerk bekabhekeni nebulukhuni ku phathi yakhe nemalunga akhe lebekacabanga kutsi letingcogco titawuphetsela ebubini njenge bantfu.

Kukhankasa Kwemachinga/Kwemkhuba lomubi

Lokuncane lakwenta lobekasiboshwa Mandela wati kutsi Sive, emalunga kanye nalabo bebamalunga kubo Gadzi beLibutfo kanye netisebenti tembuso noma labangasephikweni langasekudla labanalemisebenti bacale nge ʺngemisebenti lengcolileʺ kukhankasa batama kuwisa iANC bese basekela labo labamnyama lababhekene naye, umholi weInkatha Freedom Party Mangosuthu Buthelezi.

Bekusebaleni kutsi lobekasiboshwa Mandela abemtsembile De Klerk. Kwatsi baphenyi be ANC nabamunikela ngemaphepha lakhomba kutsi kukhona ʺUmbutfo weSitsatfuʺ lowentela phansi kucina kwalelive futsi lozama kuwisa iANC, wabatfumela ngebaphenyi ba De Klerk, ngekwetsemba kutsi De Klerk utoba netinsolo ngalokutfwelwe kulamaphepha lachutjekiswako.

Esikhundleni, batfunyelwa ephoyiseni lelisesikhundleni le ekuhambeni kweminyaka leyalandzela baphumela ebaleni ngekutsi babongcongcoshe bale ʺmikhiba lemibiʺ kanye nekumikhankaso lefuna kwentela phansi hulumende nge ANC. Lawo maphepha atfwele emagama ebantfu betindzaba, le lining labo banyamalala.

Kwephula Litsemba

Kwaba sekugcineni lapho khona Mengameli Mandela alahla litsemba ku De Klerk. Bekungalokuhlangana kwe tikhulu tebhodi lensha kwentelwe kusakata kwesive, Inhlangano Yekusakata yeNingizimu Afrika, le ngalesosikhatsi yayiphetfwe ngu hulumende wePhathi yeSive.

Ngekuhamba kwesikhatsi setinyanga letimbalwa nga 1992 na 1993 Lomkhankaso weKusakata iMphumelelo ( nyalo losowentiwe ngetinhlangano letinye ku Sikolwa Sekubonisa nge Mphumelelo) kuphumilise lomsakato ekuphatfweni ngu hulumende ngekutsi awuphocelele kutsi uvume kutsi libhodi lelisha lemphumelelo kumele likhetfwe ngendlela lefaka umuvo webantfu walabangenele ngaphambi kuvele labo labakhetsiwe labatojaja.

Lamajaji bekatokhetsa emagama lamashumi lamabili nesihlanu lebekatomikiswa ku De Klerk, bese kuba ngumengameli, kwentela kukhetsa lelibhodi. Sivumelwano lesingiso emkhatsini we CIB kanye nahulumende bekusivumelwano lesikhashane emkhatsini wa Nelson Mandela kanye na De Klerk kutsi De Klerk utobanelilungelo lekunika emagama langawavumi abuyele emuva kumajaji ayohlolisiswa, kepha ngaphambi ente njalo utokhulumisana na Mandela ngetintfo langavumelani nato khona batolungisa lenkinga.

Vele De Klerk wawasho lamabito lasikhombisa abuyela emuva kumajaji, kepha ahamba kakhulu kwadzingeka kutsi emajaji ahlangane lelapho abancenga khona. akazange akhulumisane na Mandela ngekuwamisa kwakhe, lowatsatsa loku ngekwephula litsemba.

Loku kwahamba kwafika ekuhlaselweni lokungasimnandzi lokwentiwa ngulobekasiboshwa Mandela akwenta ku De Klerk, ikakhulu emcimbini lobowentelwe eHholeni Lwenkhululeko ePhiladelphia lese United States lapho khona bobabili batfolwa imihlomelo yemamedali lebeyiphuma ku Mengameli Bill Clinton ngelidzili lwekutalwa kwe America, nga July 4, 1993.

Umbango we Politiki

Noma uMengameli Mandela wetsemba kutsi De Klerk kumbe bekati ngalamalungiselelo ekuwisa iANC noma akazange ente lutfo lobelutawubamisa, wakhetsa ngekufuna kugcina hulumende wesive lesihlangene kanye newekugcina kucina kulelive kwentela kufaka kungevani kuphume emphilweni yakhe.

Budlelwane babo emehlweni ebantfu bebubuhle futsi bebakugcina lokukhuluma, noma nje bekukhona lombango wetepolitiki emkhatsini wabo. uMengameli Mandela wabuyela emuva eRobben Island ngalesinye sikhatsi kuyokhomba letindlela lakatibeketelela kanye nebalingani/lasebentisana nabo ngesikhatsi sekuboshwa kwabo lesidze.

Translated by Phindile Malotana

Mandela and the 1994 Elections by Raymond Louw

Wonkhe muntfu ukhuluma ngelukhetfo lwawonkhe muntfu lwa 1994 lolwashintja iNingizimu Afrika kulubandlululo lwemhlaba lobelujulile yangena ku...more