Lushintjo ne Ngucuko ye Bantfu bema Xhosa

Babholofidi be Ntsikana

©Roger de la Harpe

Ema Xhosa ase Eastern Cape elayinini lapho khona linye live lihlangana nalelinye aba ngema Nguni ase Cape ekucala esigodlo lavetwa eEurope, batingeli, batsengisi, emamishini, emasotja kanye nebabukeli bemakholonisi esikalini-lesikhula njalo kusuka kuminyaka yandvulo yelishumi nesiphohlongo kuchubekela phambili.

Letitintfo ngekwelisiko betitiva ticinile ngekusebenta kumasiko emaNguni ase Cape lokwenta, ngebukhulu, kuchubeka babone kubaluleka noma lizinga lebantfu kuze kubengunamuhla. Ntsikana, umbholofidi lowatiko wema Xhosa lowashona ngemnyaka wa 1821, waba yingucuko yeMfundisi Joseph Williams wase London Kumishini yeMmango.

Noma nje bekayindvodza lebeyite lwati lolwenele, Ntsikana wacamba emaculo, lasolo asahlatjelwa bazalwane noma libandla ngisho-nalamuhla. Ngekwengeta, wenta bubholofidi lobuncomekako, ngekwecwayisa ngekukhula lokumcoka kwe 'makinobho lete timbobo' (imali) nangekusho nge 'tinyoka letikhokha umlilo' (titimela) letitohamba kutotonkhe tindzawotalelive.

Kushintjela ekuKholweni kwakhokha ekutfutfukeni lokukhulu emmangweni wemaNguni ase Cape, lobekutotsatsa sikhatsi kuzekufike emnyakeni wa 1950, phakatsi kwa-lolokubitwa 'Sikolwa'-bantfu ne besintfu laba 'Bovu'. Lowaphambilini lowavula tandla takhe entela Inkholo kanye Nemfundvo yangaPhandle, baba tintfo letakhiwe letimcoka te siteshi semamishini kanye netikolwa.

Lisiko lema Nguni ase Cape

©Dr Peter Magubane

Labantfu bema Nguni base Cape bebakhulumiseka kahle ngendlela lefanako nema Europe, ikakhulu belisiko lalabo labakhuluma-Silungu, njengoba bebengciselwa lwati ngeligama kanye nemsebenti ngemamishini ase Europe. Leti 'Kolwa'-leto letatsatfwa bantfu ngesitayela lesibonakalako sekugcoka nengucuko yemasiko esintfu lokwenteka esontfweni nasetikolweni. Bantfu besintfu bebachazwa ngekutsi 'Babovu' ngenca yesento sabo sekutihuca ngelibovu ebusweni babo nasemitimbeni yabo.

Ngekwala kokubili kwelisontfo nemfundvo yeSilungu njengentfo leyatfulwa ngeyangaphandle, labantfu besintfu bachubeka ngekwenta sikhatsi-sekuhlonipha imicimbi lesendzaweni yemimoya yemadloti. Bantfu labakhuluma siXhosa namuhla liningi labo seMakholwa.

Ngisho netikhulu kanye nebelaphi besintfu (titfunywa kanye nalabasebenta ngetimbita) bangibonje uma bangenti kukholwa. Nomakunjalo, loku Kholwa kwemaXhosa kukhula ngamunye losekufike tindlela letiningi tekuhlala nemadloti kanye nemicimbi yesintfu lesita bantfu kutsi bakhumbule.

Ngesimanga, letintfo letincane temihlobiso letimele umgcoko wesintfu lomuhle, ikakhulu eminyakeni yandvulo yemashumi lamabili, ayintfo leyakhiwa yendalo, intfo yemsebenti wetandla yebesifazane letfutfuka entfweni leyetfuliwe yekutsengiswa lesuka eEurope: lobuhlalu begilasi lobunemibala, lokwatfolakala mahala ngeminyaka yandvulo-emkhatsini welishumi nemfica.

Translated by Phindile Malotana