Letinye Tinhlobo Tetingulube

iKolbroek

©Jens-Birger Gielbelmann of Zenzele Farm
The Kolbroek is an indigenous South African breed that looks as if it is wearing spotted pants.
ingulube yakadzeni yase South Africa. Tinyenti tintfo bantfu laba khuluma ngato ngekutsi lengulube ichamuka kuphi, nekutsi ilitsatsa kuphi ligama layo, kwentiwa kutsi leligama lichamuka ngekutsi lengulube inemacabhacabha. Ngoba leligama lelitsi Kolbroek ligama lesi Afrikaans lelisho emacabhacabha. Lengulube lena ikahle kakhulu kutsi ingakhuliselwa ngaphandle, ngoba icinile, ikhululekile, phindze iyakhona kuphila ngaloko lokuncane lenako. David Visser encwadzini yakhe lebitwa ngekutsi yi Modern Pig Production utsi, tidla noma ngabe yini ledliwako, kungaba sitselo lesiwile esihlahleni, tibhidvo letisuka ekhishini noma tihlahla letisuka engadzeni. Lesikhumba sabo lesimnyama kutenta kutsi tingashiswa lilanga.
Tingulube takhona letinsikati tiba bomake labakahle. Futsi titala kahle, tikhipha bantfwana labangu 6 kuya ku9. Kutitalisa netinhlobo tetingulube letibitwa ngekutsi iDuroc kanye nengulube lenkhulu lemhlophe, tikhicita tingulube letikhula kahle kanye nenyama yakhona imnadzi. Inyama yeKolbroek akusiyo lefunwa kakhulu.

iPietrain

©Liezel Grobler, SA Stud Book
The Piètrain are primarily crossed with other breeds to improve meat yield.
Lena nhlobo yengulube lesemkhatsisini ngebukhulu, lenemacabhacabha lamnyama lechamuka emphakatsini wase Pietrain, yase Belgium. Inetinyawo letincane kunaletinye tingulube, ibese ibe nemtimba lomkhulu. Ngendlela lemnyama ngakhona, ayifani naletinye tingulube.
iPietrain yekucala yafika eSouth Africa nga1997. Tiba kahle kutsi tingenta bantfwana etinyangeni letingu8. Tiyasebentiswa kutsi titalise letinye tinhlobo tetingulube, kute tente inyama yakhona ibemnandzi. Atisibo bomake labakahle kakhulu.

Ingulube lemnyama lenkhulu

©Liezel Grobler
There are hardly any purebred Large Black pigs still available.
Ingulube lemnyama umtimba wonkhe phindze inetindlebe letinkhulu, isukela eEnglish Hog lendzala. Yafika kwekucala eSouth Africa nga1910, bekungiyo lehamba embili sikhatsi lesidze kungakafiki ingulube lemhlophe. Kumatima kutsi ungatfola lenangulube kulesikhatsi sanyalo kulelive. Lelihlobo lengulube likahle kakhulu kutsi ingahlala ngaphandle, ngoba ticinile, tikhululekile. Futsi akukho lula kutsi tingashiswa lilanga, kunaleti letimhlophe. Leti tingulube tenta bomake labakahle, futsi timunyisa kahle.
Ngekuhamba kweminyaka, inyama yakhona ayisafani ngenca yalesikhumba salengulube lesimunyama. Loku kuyenta kungabi yinyama letsandzwa ngebantfu. Kepha kungenteka kutsi ikhona imaketse lapho batsandza khona lena nyama, kakhulu etindzaweni tasemakhaya.

iHampshire

©Joy Schoenberger
The Hampshire has lost favour because of it carrying a gene that negatively affects meat quality.
Lihlobo laleli tingulube tisukela etingulubeni tasemangisini. Yingulube lemnyama lenemabala lamhlophe kanye netinwele letisemahlombe nasetinyaweni. Intsamo yalena ngulube yindze kunaletinye tingulube.
Lena ngulube yafika kwekucala eSouth Africa nga1980, kutsi kube nalenye ingulube lengasebentiswa kutalisana naletinye tingulube. Noma isatfolakala ngaphesheya kwetilwandle kepha akusasilo luhlobo lengulube lelihamba phambile, phindze nase Canada phindze nase South Africa ngoba sikhumba sayo lesimunyama sitsikameta inyama yakhona.

Translated by Thandokuhle Motha