Kutfola tinkinga tekufuya – Kubuka

© Chris Daly

Ngekusebentisa lwati lwemelusi kanye nekucabanga ngengcondvo kungakusita kutsi utfole tinkinga kucala tingaze tiphume endleleni. Nalulusito loluvela kutelucwalingo lwetemfuyo nekulima endzaweni yase Onderstepoort Veterinary Institute kutsi kumele ubuke ini/ucaphele ini:

Kusakateka kwetinyoni

©Chris Daly
Uma ungena lendzawo lekukhicitwa kiyo, buka kusakatwa kwaletinyoni. Tinyoni letiva emakhata titobandzawonye, tibe tinyoni letishisako titoba sendzaweni lepholile noma time noma tilale phansi tibukeke tifuna kutipholisa. Natisondzele lapho tidlela khona noma tinatsela khona loko kukhomba kutsi atikanatsi kahle noma atikadli kahle, lokutatenta tibesemncintiswaneni phindze tinyoni letilula tihlala titfola emanti lamancane noma kudla kunekutfola kufana lokutsite lokucinile. Somiso naso singatenta letinyoni tibutsane endzaweni letesomiso.

Kuvela eluntfwini

©Chris Daly
Buka lendlela letivela ngayo letinyoni. Tibukeka tiphilile yini, tikhatsatekile noma tibolile/tibutsile. Tikhona yini timphawu tendlela yetinsiba? Uyabona yini kuvuleka kwetikhala kuletinyoni?
Buka sikali saletinyoni. Ngabe tonkhe letinyoni tinelinani/sikali sinye noma letinye tincane kunaletinye? Kungaba yini sizatfu salomehluko? Ngabe letinye taletinyoni tabalula kucala, ngabe tiyagula noma ngabe tinyoni leticinile tiyativimbela kutsi tifike lapho kunekudla khona?

titfo temtimba letehlukile

Lokulandzelako kumele uhlole tindzawo temtimba kusuka enhloko kuya emsileni.

Inhloko ne ntsamo

©Chris Daly
Lesichobo kanye nesikhumba lesificene kumele kube bovu, ngaphandle kwekujutjwa noma kugcwala. Kukhona lokungalungi umangabe lesichobo noma lesikhumba lesificene siluhlata sasibhakabhaka noma simnyama, kube libala leliphinki lohhwabile lingasho kugula, sifo setilwanyana, kutsala ekushisweni lilanga noma kulula kutsi lenyoni iphetfwe sifo sayo sekuphuma tinsiba noma timphiko, inchubo yete biology lapho khona tilahlekelwa tinsiba bese timila letinsha.
Lamehlo kumele abeyindingilizi, avuleke aphindze akhatimule. Kuse kukhona lokungahambi kahle nangabe lamehlo avalekile, eme kwasandingilizi, libala lelimhlophe lelingajabulisi noma kube nekungcola lokuphumako. Timphumulo kumele tihlobe phindze tivuleke kwentela kukhona kuvumela kuphefumula kahle. Akukameli kube khona lokusamanti lokuphuma kuletimphumulo, njengoba loko kungenta tikhokho letingavimba letimphumulo. Lendzawo emkhatsini wemehlo kanye netimphumulo akukameli kuvuvuke.
Nawubuka lomlomo, kumele umekahle kungabikhona lokushodako ngaphandle nangabe kunencenye kusuka kulabatiletsako nabalungisa lelingetulu lwalomlomo kwentela kuvikela incenye ingahlalelani nalenye kulamahhoko. Lomlomo uvama kuvaleka ngetikhatsi letijwayelwe, kepha uyavuleka nangabe lenyoni iphefumula ngekuphangisa uma timphumulo tivalekile, lenyoni ibanekukhatsateka noma iva kushisa kakhulu. Lomlomo akukameli utsambe phindze untofotele. Lentsamo kumele icine iphindze icondze kwentela kugcina lenhloko iphakeme. Akukameli ibelula iphindze igucuke.

Body

©Chris Daly
lomtimba wonkhe kumele uvalwe tinsiba, ngaphandle kwemehluko lapho khona intsamo kanye nesifuba kungaba ngcunu. Letinsiba tivama kupatalala emtimbeni kantsi ke tiphakama uma letinyoni tilala, umakubandza noma natigula. Buka/funa emakululu, tintfwala nemuhlwa emkhatsini wetinsiba. Emakululu avama kutfolwa ngasenhloko bese tintfwala titfolwa etinsibeni tentsamo noma ngaphansi kwe timphiko.
Letinsiba kumele tihlobe. Tinsiba letingcolile letitiwelako kungabe kukhombisa yekutsi tiphetfwe ngumsheko. Kuvuvuka lapho kuvuleke khona kungaba yinkhomba yekutsi licandza alikhoni kwengca.
Lemilente kumele icine, icondze iphindze ishelele, imvamisa ngelibala lelimtfubi. Akukameli kubekhona kusiseka, kuvuvuka noma tikhokho kulemilente futsi letinyoni kumele tihambe kahle, tingachuti.

Translated by Phindile Malotana