Ukubona imiraro yeenkukhu – ngokuqala ngamehlo

© Chris Daly

Ukusebenzi amakghono ajayelekileko womuntu otjheja iinlwani nekghono lokubona ngamehlo kuzokusiza khulu ukuthi ukghone ukubona ikinga ngaphambi kobana ifike ezingeni lokungasalawuleki. Nasi iseluleko esibuya erhubhululweni elenziwe yi-Agricultural Research Centre’s Onderstepoort Veterinary Institute mayelana nokuthi kufuze uqale ini:

Ukwabiwa Kweenkukhu

©Chris Daly
Nawungena ngaphakathi kwendawo yomkhiqizo, tjheja ukwabiwa kweenkukhu. Iinkukhu ezizwa amakhaza ziyabuthelelana, kuthi lezo ezitjhako zibuthelelane eendaweni ezipholileko begodu zijame nofana zilale phasi ngokulinga ukukwehlisa umtjhiso.
Ukubuthelelana lapho zidlela khona nofana lapho zisela khona kungaba litshwayo lokobana iindawo zokudla nofana zokusela azikaneli, lokho kungabangela bonyana zihlale zibaphangelana kuthi lezo ezibuthakathaka zihlale zithola ukudla nofana amanzi amancani ukudlula lezo eziqinileko eziphalisana nazo. Isomiso naso singagcina sibangele bonyana iinkukhu zibuthelelane eendaweni lapho kungakomi khulu.

Indlela ezijaleke ngayo

©Chris Daly
Qala indlela iinkukhu ezijayeleke ngayo. Zibonakala ziphile kuhle, zinesigandeleli nofana zihlangahlangene? Akhona amatshwayo akhombisa ukuziqhoba iinsiba? Kukhona ukuhlubeka okubonako ekukhwini?
Qala ubungako bekukhu. Ingakghani iinkukhu zilingana zoke nofana kunezinye ezincani kunezinye? Kungaba yini unobangela womehluko lo? Iinkukhu ezibuthakathaka, zenziwa yini ukuthi zibe njalo, inga kghani ziyagula nofana zibangelwa ngilezo eziqinileko ezizivimbela bonyana zingatholi ukudla okwaneleko?

Ukuhluka kweencenye zamalungu womzima

Kokulandelako udinga bonyana uhlolisise umehluko weencenye zamalungu womzimba ukusuka ehloko uyokufika emsileni.

Ihloko nentamo

Isilevu nesidlhogoriyana kufuze zihlale zibovu, ngaphandle kwamagazuka nofaka ukuvuvuka. Nangabe isidlhogoriyana nesilevu zinombala ohlaza nofana onzima kutjho khona bonyana kukhona okungakalungi, kuthi umbala otshehla okubukhobe ukhombise ukugula, ukutshwayeleka ngeentjhabalalisi ezimunya ingazi, ukuhlukunyezwa mtjhiso nofana kube kukuthi ikukhu isuke isesigabeni lapho zisuke zilobe khona iinsiba ngokwemvelo bese kumila ezinye ezitjha.
Amehlo kufuze aberondo, avuleke begodu arhanyazele. Kusuke kunento engakalungi nangabe amehlo avalekile, abumbeke njenge qanda, anombala ofipheleko nofana kunokuphuma ngaphakathi kwawo.
Ipumulo kufuze ivuleke begodu ihlanzeke ukwenzela bonyana ikghone ukuphefumula kuhle. Akukafaneli kube namathimila aphuma ngaphakathi kwepumulo, njengombana lokho kungabangela bonyana zibe nokukghakghathela okungabangela bonyana ipumulo ivaleke. Incenye ephakathi kwepumulo namehlo kufuze ingavuvuki.
Nawuqala umlomayo, kufuze ubonakale ujayelekile kungabi nencenye etlhayelako ngaphandle kwalezo ezibekelako, njengombana abathengisi bazo baziphungula incenye engehla yomlomo ukwenzela bonyana zingaqhobani lokha nazibekelako ngemakhejini.
Umlomayo uhlala uvalekile ngaphasi kobujamo obujayelekileko, kodwana uyavuleka bese iphefumula ngokurhaba lokha ipumulo nayivalekileko, ikukhuleyo isuke ibanjwe sigandeleli somkhumbulu nofana vane ifuthumele ngokudluleleko. Umlomayo akukafaneli ube butofozela. Intamo kufuze iqine begodu inqophe ukwenzela bonyana ihloko ihlale iphakamile. Akukafaneli bonyana ibe buthakathaka nofana isongane.

Umzimba

©Chris Daly
Umzimba woke kufuze umbeswe ziinsiba, ngaphandle kweminye imihlobo lapho intamo nesifuba zingabi neensiba khona. Iinsiba zivame ukuthi zipatalale phezu komzimba bese ziphakame kwaphela lokha ikukhu nayilalako, nakumakhaza nofana nayigulako.
Qala hlangana neensiba imikhaza, amatsetse nobusayisayi. Imikhaza ivamise ukutholakala ehloko kuthi ubusayisayi butholakale eensibeni zentanyeni nangaphasi kwamaphiko.
Iinsiba kufuze zihlanzeke. Iinsiba ezisilaphazekileko magega nesitho sokukhupha uthuvi, kungaba litshwayo lokobana iyarhuda ikukhuleyo. Ukuvuvuka kwesithwesi nakho kungaba litshwayo lokuthi kuneqanda elihluleka ukuphuma.
Imilenze kufanele iqine, inqophe begodu ibe butjhelelezi, kanengi ibanombala osarulana. Akukafaneli bonyana kube namagazuka, ukuvuvuka nofaka ikokorani emlenzeni, ikukhu leyo kufuze ikghone ukukhamba ngendlela ejayelekileko, ngaphandle kokuhluza

Umzimba

©Chris Daly
Umzimba woke kufuze umbeswe ziinsiba, ngaphandle kweminye imihlobo lapho intamo nesifuba zingabi neensiba khona. Iinsiba zivame ukuthi zipatalale phezu komzimba bese ziphakame kwaphela lokha ikukhu nayilalako, nakumakhaza nofana nayigulako. Qala hlangana neensiba imikhaza, amatsetse nobusayisayi. Imikhaza ivamise ukutholakala ehloko kuthi ubusayisayi butholakale eensibeni zentanyeni nangaphasi kwamaphiko.
Iinsiba kufuze zihlanzeke. Iinsiba ezisilaphazekileko magega nesitho sokukhupha uthuvi, kungaba litshwayo lokobana iyarhuda ikukhuleyo. Ukuvuvuka kwesithwesi nakho kungaba litshwayo lokuthi kuneqanda elihluleka ukuphuma.
Imilenze kufanele iqine, inqophe begodu ibe butjhelelezi, kanengi ibanombala osarulana. Akukafaneli bonyana kube namagazuka, ukuvuvuka nofaka ikokorani emlenzeni, ikukhu leyo kufuze ikghone ukukhamba ngendlela ejayelekileko, ngaphandle kokuhluza.

Translated by Johannes Nkosinathi