Kunakekelwa kwa Letilunyuliwe na Letikhulako

© National Pork Board, USA

Lesisicephu sisebenta nekunakekela letilunyuliwe tingulube letincane kanye netingulube letindzala letikhulako.
Kuvame kutsi, bafuyi betingulube labasha bangacondzisisi kutsi tingulube lesetiphucukile tinemaviki lalishumi ekutfutfukisa lomtimba kanye nenyama-leyakhekile-etsanjeni lekuyivumela kutsi ikhule kusuka esisindvweni sekutalwa lokusuka ku 1 kuya ku 1.5 kuya esisindvweni sekuhlatjwa lesimashumi layimfica ema kg noma ngetulu kutinyanga letisitfupha.
Loku kungaphansi kwendlela yekupha kudla, simo sekushisa, tikhala temoya, kuhloba, kukhululeka, kuvikeleka etifenin nase kunakekeleni, lokuvikela tilwanyana kanye ne stockmanship.
‘iStockmanship’ isho indlela yemnikati loba nekwati ngemilayeto letfunyelwa tingulube, ngato, kulabo labatinakako sonkhe sikhatsi. Loku kutoba siboniso, umsindvo, kunuka, simo sekushisa kanye nemoya, kungafuni kudla, kungakhoni kukhula, kungcola kakhulu kwesiyilo kanye nekutfola kungaphili sikhatsi sonkhe. Luhla ludze kantsi nalomuntfu logcinako utomangala noma utofuna Lusito.

Kulunyulwa kwe Tingulube Letincane

Kwentela kutfola umkhicito loncono, inyanga yekucala ngemuva kwekulunyulwa kwetingulube letincane kusencupheni futsi kumele kutfole kunakekeleka.
Ngisho nasekulumuleni kwemaviki lasitfupha ngemnyaka, letingulube letincane tiyavikelwa ngekutfola buntofontofo bemndeni emnyakeni losesephansi nangalekhani tilunyulwa ngulelensikati lendzawo cobolwayo.
Sizatfu sekulumula ‘ekucaleni’ kwentelwa kunika lelensikati sikhatsi sekubuya kahle ngaphambi ihanjiswe ibuyele kulelendvuna, letovele kulungele kutsi ikwente. Lelensikati igadzeke kutsi ikhokhe cishe letincane letimacembu lamabili njalo ngemnyaka, kepha ivama kudzinga cishe umjikelo munye wemaviki lamatsatfu kwentela kutfola simo.
Umnyaka wekulumula awukabekwa kahlekahle ngakoke letinye letitfolwako nge ‘kuhlukanisa-kulumula’. Loku kusho kutsatsa letinye leticinile letisamunya timikiswe endlini yekulumulela evikini kunaletinye. Ngendzaba yekuba nemcudzelwano lophansi, tingulube letincane nyalo titfola litfuba lekukhulisa kutsatsa kwato lubisi.
Lendlela yekulumula ibulalisa ngenhloko etingulubeni ngetindlela letiningi:
Tingulube letincane tivikelekile kuloko lokuvutsiwe nalokukotjiwe lokunika lubisi lwalensikati, lelibakhona ngetikhatsi uma lelensikati yentela phansi lubisi lwayo.
Kutomele tijwayele tindzawo letinsha, kunukelela, tintfo tekudlela kanye nemsindvo.
Tingulube letincane tingahlanganiswa naletinye letilunyulwako futsi tingatfola kukhula ngekulwa.
Umangabe tinngulube letincane teminyaka leyehlukene tihlangene, kutawubakhona tindlela letinsha tekutselelana kanye netilwane letihlala kuletinye, kuhlukumeteka kwencenye yemtimba ngekugula kwetingulube letincane letilicembu phambilini.

Imigomo ye Kulumula

©National Pork Board, USA
Umtsetfo wase Ningizimu Afrika udzinga kutsi tonkhe tilwane kumele tiboniswe, lekusho kutsi kumele kubhaliswe indlebe ibe nembhalo wengulube. Lenombolo noma lokukhombako kutofana nembhalo noma inombolo enkhomeni yemnikati. Lenombolo ikhokhwa Libandla Leligadza Kweba le SAPS futsi kudzinga kubekwa ngendlela kanye nekubhadala lenombolo. Lihhovisi labo Dokotela Betilwane teSive lingasita.
Imigomo lejwayelekile ekulumuleni ingafaka umjovo kanye nekwelapha imange ngekujova. Umsila kanye nelisolematinyo akukabaluleko keha umjovo wensimbi kumele uniketwe evikini lekucala lemphilo.

kunakekela Kwaletilunyulwako

©National Pork Board, USA
Lomtsetfo longiwo wekufuywa kwetingulube ngekunakekelwa kwaletilunyulwako kunika “kunakekela”, lekuku hlukanisa, vikela nekuba ngaphansi kwekunaka logadzile, lekumele aciniseke kkutsi letingulube letincane tifutfumele, tomile, tikhululekile, tihlobile kantsi futsi tidle kahle.
Ngoba lendlela yekukhula kanye nelitfuba lemtimba kuchazwa kulona umnyaka, kubalulekile kutsi letilunyulwako kumele titfole kudla lokukahle ngekushesha.
Yonkhe inkampani itoba nesikali lesina 18% kuya ku 20% ngemaprotein, ekudleni noma kuyintfo lencane lesabhola. Kutodula kepha lomhlambi lomncane wetingulube kutoba yintfo lekahle kulomfuyi.

Kukhatsalela leti Khulako

Lelitemu limele litemu lelidzala ‘letinemafutsa’ ngesiLungu futsi lisetjentiselwa tingulube letincane letiphuma esigabeni sekulunyulwa lokucishe kube maviki lalishumi kuya kulalishumi nakubili.
Letikhulako ngutona tingahluphi kakhulu ngemacembu eminyaka yayo. Umsebenti wato kudla ngendlela umfuyi lakatipha ngayo, ngaphandle nangabe kungakonakali noma kungakangcoli, lokumantana noma lokuyiplasitiki. iProtein lekhulako lengu 16% kumele yakhe tindlela tekukhula kweluhlelo lwekudla kwetingulube. Letinye tintfo letibekwako tingentiwa ngekungetetela kudla kwaletikhulako nalabaletsako kusuka esuphamakethe, elubisini, kumakhanthini nase mawholesale etibhidvo. Lokutfolakala kwekudla lokudzala kungasetjentiselwa kuchubekisa lokudla lokulinganako ngaphandle kwekwenta lokungetulu ngema carbohydrates. Ungatiniki emacarbohydrates lamaningi.
Labanye batsengisi banika kwekungetetela njengetfo lengeta intfo lemcoka.
Njengoba tingulule tidla nomayini, akusho kutsi kumele tinikwe lokungcolile kutsi tikudle. Kudla lokuncono, kukhula lokuncono kanye nekukala umtimba.

Translated by Phindile Malotana