Kunakekela iAvian infuenza

© Chris Daly

Kwenta lokuphakeme kwe avian influenza sifo lesichazekako, ngakoke kubhudluka lokusolekako kumele kushiwo kubodokotela betilwane ngekushesha lokuphangisako. Nangabe kungakakhonakali kubika ngaso lesifo kulicala lelikhulu, ngenca yetingoti letiphatselene naso. Tinkhomba letiphatselene naso tiyatsatfwa tiyiswe elabhorathi kwentelwa kuyocilongwa etinyonini letiphilako kanye naletifile kwentela siciniseko salesifo phindze kutfolwe sisusa salomkhuhlane/kugula. Kusheshe kubonwe kusacala kumcoka kakhulu ngoba kwentela kuvikela lesifo kutsi singachubekeli kuletinye tilwane, emapulazi kanye, nekutsi uma sitsatseleka/sidonseka, kubantfu.

Kunakekela

Lipulazi lapho kucatjangwa kutsi kwenteke khona lokubhubuka, libeswe liyavalelwa ngetintfo tekuvikela letihambako kwentela kuvikela tinyoni letigulako kutsi tingasondzelani naleto letisheshe titsatsele. Nekungabikhona kwekwelapha, lining lemave, kufaka ekhatsi iNingizimu Afrika, azama kucedza lesifo ngekutsi tisivale.”
Loku kwenta kususwe tonkhe tinyoni letitselelekile naletivetekile/letiboniwe, kwekususa emangcoliso kanye natotonkhe tintfo tetilwane, kususwa noma kuklinwa kwetindzawo letitinkinga kanjalo nendzawo levalelwe kanye nekuhambiswa kwe tilwane tekufuywa kanye netincola letingabasengotini kwentela kuvikela tifo kutsi tingasakateki. Lomsebenti wenteka ngephansi kwebahloli bakahulumende. Tembatfo tekuvikela letimcoka kanye nalokunye kugcokwa ngesikhatsi salomsebenti, nomangabe kukhatsateka kungandluliseki kubantfu.
Umjovo uyasetjentiswa kulamanye emave kwentela kuvikela tinyoni letiphilile ngesikhatsi lesisetulu sekubhubuka noma lapho khona lesifo sesibe yintfo yakhona. Lamalungiselelo asengakavumeleki la Ningizimu Afrika kwamanje, ngenca yemijovo lengekho kahle ngetindlela letitsite ngesheya kwemave ngoba umjovo ungenta kubelukhuni kutfola sehlakalo. Labanye labamachawe labadlala lokuhle bala Ningizimu Afrika beva ungatsi kujova kumele kuvunyelwe, umangabe iNingizimu Afrika ingakhoni kuncephetela bakhiciti ngekulahlekelwa, njengoba kusento kulamanye emave emhlaba.

Kuvikela

Ngekusho kweLitiko leteKulima, lesifo singatseleleka kusuka kulinye lipulazi kuya kulelinye ngekuhamba kwetinyoni tekufuywa letiphilako, bantfu, ikakhulu umaticatfulo netimphahla tingakasuswa noma tingakaklinwa, kanye netincola letingakaklinwa, emathuluzi, titja tekudlela kanye nemakheyiji. Balimi/Bafuyi kumele bacaphele baphindze babenemandla ekuvikela lesifo kutsi singafiki kulamapulazi abo ngalesikhatsi nasibhubukile. (Fundza kabanti nge biosecurity).
Bakhiciti labagcina tinyoni tabo ngaphandle, kumele bacabange kuhambisa tinyoni tiye endzaweni lephephile, njengoba lesifo singatseleleka ngekutsi tibonane naleto letivele tinalesifo-tinyoni tesiganga noma letinye tekufuywa-ikakhulu emangcoliso noma kudla lokungcolile, emanti, emathuluzi kanye netembatfo. Incumbi yaletinye tinyon, njengemakati kanye netingulube, nato tingaba nguletinye tilwane letitfwala lokukhatsateka/lokugula.
Kumave lamaningi kubonakala kukhona sikhatsi saso, nekubhubuka lokuvela ngekuwa phindze tinyamalale uma simo sicala kufutfumala. iNingizimu Afrika inaka lesifo etinyonini tesiganga kanye nakumapulazi, ngekutsatsa tincumo letiphangisako nekwatisa labanye ngalengoti umakuvela lokubhubuka.

Translated by Phindile Malotana