Kulima Emabele

©Rik Schuiling TropCrop-TCS
Emabele sitjalo lesikhula kakhulu noma ngekushesha, lesidzinga emazinga ekushisa lasetulu kune inhlanyelo imile futsi ikhule, kepha emazinga ekushisa lashisa kakhulu anciphisa linani lesivuno. Ema zinga ekushisa langu 27 kuya ku 30 °C ngiwo ladzingekako kutsi emabele akhule kahle. Bese kutsi emazinga ekushisa labandza kakhulu angalimata lesi sitjalo.
Emabele akadzingi kuniselwa kepha kufanelwe ahlanyelwe uma umhlabatsi ungomanga. Yenta ncono kunembila ngesikhatsi sesomiso. Angahlanyelwa ashintjane naletinye titjalo letikhipha lokusanhlavana (njenge tindlubu) tisitwe ngule nitrogen lephuma lapho.
Emabele akhula etindzaweni lapho imvula inetsa kakhulu noma endzaweni lapho imvula inganetsi khona kakhulu futsi kufanelwe ihlanyelwe 2.5 cm (sikhala semunwe emhlabatsini losindzako) kuya ku 5 cm (emhlabatsini loyisanti) ngekushobela. Emabele ayakhona kuphila ehlabatsini logcwele tifo lapho khona letinye titjalo tifa khona.
Emabele awavani neligciwane netifo letingenta kutsi sivuno sibe sincane, kepha singavikelwa ngekutsi usebentise inhlanyelo lengenato tifo futsi nenhlobo yenhlanyelo lekhona kumelana netifo. Futsi gadza kutsi emabele awangenwa yi Chilo borer, maize stalk borer, aphids, ne bollworm.

Kuvuna Emabele

Kuvle ufake tilwane kutsi tidle ngiyo indlela lengaduli yekuvuna iForage – tilwane tingavele titidlele! Kuvuna ngemushina kukahle kuvuna emabele ekwenta silage, kepha uma uvuna inhlamvu kungentiwa ngesandla netinhloko tiyomiswa esiyilweni. Uma sonkhe lesihlahla sijubwa, siyekele ensimini emalanga langu 10 kuya ku 14, bese uyakushaya khona utohlukanisa inhlanyelo naloko lokusalako.
Inhlanyelo kufanele ihlelwe – kuyisula ematje, tilwanyana nalokunye lokungatsingeki – ingakapakishwa. Beka nayomile, uyigcine ingahlangani netilwane noma tilwanyane.
lokulihlata sivuno sakhona singaba ngu 20t/ha kuya ku 75t/ha phansi kwesimo lesikahle.
tinhlamvu temabele tihlukaniswa ngekwemsebenti wato futsi ikhonela kudliwa, nalokunye lokunyenti.

Translated by Thandokuhle Motha