Kuhlantwa Kwemasoka eBasotho

Kusoka kwe Madvodza eBasotho

©Dr Peter Magubane

Ngaphambi emamishini aletse tikolwa, kufundza kwakwenteka ngesikhatsi sekusoka, kumaka lendlela yekungena ebudzaleni. Lamamishini abentela kwetfula, futsi kwabayindlala ngesikhatsi seminyaka yema kholonisi, ngaphandle kwasemkhatsini wema Tlokoa etintsabeni. Eminyakeni yamanje, nomakunjalo, sekubone intfo lenkhulu, futsi bantfu labasha namuhla bayasoka.

Eminyakeni phambillini bebasokwa, bafana bebatsatsa kusoka njengentfo lemcoka, tincenye letichazako tekukhuliswa kwabo, ngaphandle kwako bebangeke bakhone kusebenta kuleminye imidlalo nakuhlangenwe kanye nasemicimbini. Umsebenti lomkhulu longakajwayeleki wawugegeletele lesikolwa sekusoka, lokwenteka endzaweni yekulala (mophato) yakha indzawo lehlukile etintsabeni, futsi labafana bebangati kutsi bagadzeni.

Le mophato yavulwa ngemacembu layincwaba nekudla lokutsatsa emalanga lamatsatfu; batali balabasoki’ kanye netihlobo tabo tatihlangene, futsi bekukhona bhiya lomningi wekunatsa, kanye nekujabula. Ngesikhatsi sasebusuku, bebamikiswa endzaweni lapho kutocalwa le mophato. Ngekuphuma kwelilanga munye umfana bekatsatfwa ngemagema amikiswe endzaweni lekhweshile, lapho khona abesikwa ngemadvodza latsite lafundzele, labelandzela yonkhe imigomo yekusoka.

Ngesikhatsi sekuphela kwekusikwa, labafana bebashiywa kulendzawo khona batophola. Ngemuva kwesikhatsi, indishi lenkhulu yemutsi, leyakhiwe ngemafutsa abhatha loshisiwe lehlanganiswe ne narcotic lenemandla leyakhiwe ngesigadla sesitjalo se leshoma, bebanikwa kona kutsi banatse, kwentela kubulala lobuhlungu. Le mophato yakhiwa ngemadvodza lebekabhekene nenchubo yekusoka, lamasoka bekakhonjiswa kona.

Etinyangeni letilandzelako letintsatfu bafundziswa ingoma, umdanso, umlandvo, kanye nendlela yekuhlanganyela, kufaka ekhatsi nekutiphatsa kanye nekuhlonipha. Kungahlangani ngekwelicansi, kwetsembeka, kubanelitsemba, umdlandla, buntfu, kanye nenhlonipho yebatali, labadzala netikhulu bebagcizelelwa.

Kutfola bulukhuni bekwenteka ngekukhuphuka etintsabeni letiphakeme, kanye nekukhatsatswa ngekutsi bavuswe ngemahora asekuseni kakhulu kutsi bayolungiselela tingoma phindze baphendvule imibuto. Kulala kwabo kwakungumsindvo, njengoba babekadze banengubo yinye yekulala leyakhiwe ngesigogo, lokusoka bekwentiwa ngesikhatsi sasebusika, lapho khona simo sekubandza sasehla sibengaphansi kwekwakheka kwema ayisi.

Ngelilanga lemancamu lekusoka, tindziwo lebetisetjentiselwa kufaka kudla betibulawa bese le mophato iyashiswa iwele phansi, kwentela kukhomba kusuka kulokudzala nekungena kulokusha. Labasoki bebamukelwa ngekubuya kwabo tikhulu ngemcimbi lomkhulu.

Kusoka kwaBesifazane be Basotho

©Dr Peter Magubane

Emantfombatane eBasotho lasemkhatsini weminyaka lelishumi nesihlanu (15) ne mashumi lamabili (20) nawo bekasokiswa; lomsebenti wawululanyana kunalowo webafana’, kepha injongo yayifanana: kwakukadze kufunwa ngulabaningi, kepha kwakungekho mcoka kakhulu, sicalelo/setfulo emshadweni, njengoba ngalesinye sikhatsi kwakutsenjwa kutsi kugcugcutela kutfomba.

Etintfweni letinye, uma umfati longakasoki angakhoni kumitsela indvodza yakhe yayimumikisa kutsi ayosoka. Namuhla kusoka kunentfo lensha, kubamba lokunemandla, lokuboshelwe nekutikhutsata ngekusebentisa tintfo telisiko njengelibala lelikhomba Basotho nekuba Ngumu Afrika.

Kutsi kulandzela tindlela letifanako kuleto tangaphambilini, sekuncishisiwe kutsi kuvulele tintfo tesimanje. Lushintjo lolutfoliwe tikolwa letifanako tekusoka tinesikhati lesimfisha kunaphambilini, noma kuhlolwa kwebuhlungu kusala kunemyalo locinile.

Translated by Phindile Malotana