Kuhanjiswa kwe Tingulube

©National Pork Board, USA
Imihambo leminingi leyehlukahlukene kanye netindlela tekulungiselela tidzinga kulandzelwa ngesikhatsi sekuhambisa tingulube. Ngembhalo lomncane, inhloso yabo kuvikela kusakateka kwetifo kanye nekunciphisa inkinga yetilwane ngesikhatsi tihanjiswa.

Tintfo Letiphilako Letivikelwe

Kuvikela timoto kutsi tingasakati tifo, kumele tiklinwe kahle bese tiyafutswa ngaphambi tibuye endzaweni yetingulube. Etindzaweni lapho tecwayiso tetifo tibekiwe, tingulube ngeke setihanjiswe ngaphandle kwemvumo lesuka Kundzawo yeTilwane. Uma tingulube letigulako tihanjiswa, kumele tihanjiswe todvwana noma tingafakwa naletiphilako.

Kukhululeka kwe Tilwane

Tingulube kumele, ngekushesha lokukhulu, tihanjiswe ngesikhatsi sekuphola kwelilanga, kepha ngalokujwayele, atitsandzi kuhanjiswa ebusuku. Letilwane kumele tivikeleke elangeni lelihlabako, kubekhona kubandza, umoyana lomncane kanye nagesi lodzinisako. Umtfunti, lochamuka etimphahleni noma intfo lecinile, kumele kusetjentiswe umangabe tilwane titohanjiswa ngesikhatsi lesifutfumele elangeni. Kungaphindze kusite tingulube letimanti umangabe tishisa kakhulu.
Tiyilo kumele tingasheleli kantsi nasemaceleni kumele kuphakame kahle kwentela kuvikela tingulube kutsi tingazubi tiphume kulencola.
Tingulube letilinganako kanye neminyaka kumele tibendzawonye, nekuhlukanisa lokusetjentiswako kwentela kuhlukanisa leticheme letehlukene tetingulube noma kugamula tinombolo letinkhulu tibe ngemacembu lamancane kwentela kuvimba kulwa kanye nekuhlukumetana.
Lamapani kanye nekuhlukanisa lapho khona letilwane tibekwa khona kumele kube kukhulu kahle kwentela kuvumela tonkhe tilwane kutsi tilale phansi ngesikhatsi sinye, ngayinye ye bacon kanye nengulube lencane ledzinga cishe 0.56 wetikwele temamitha netingulube letindzala letidzinga lokungu 0.74 wetikwele temamitha ngayinye.
Njengoba tingulube tivame kungadli ngesikhatsi tihanjiswa, kumele tinikwe emanti kumahora lalishumi nesiphohlongo ngemuva kwekucala kwendlela umatihamba indlela lendze. Le South African Pork Producers Association lekhicita ngencwadzu/ngesandla, iPigs for Profit, icwayisa bafuyi kutsi bafake kuletincola nasetilungele kuhamba ngoba tingulube tiyalwa nangabe ticansukile, ikakhulu nangabe lencola inganyakati/ingahambi. Ngakoke tfola yonkhe imisebenti yemaphepha ilungile ngaphambi ufake letingulube.

Kubamba Tilwane

Kunaka kumele kwenteke nakufakwa tilwane ngenkinga lencane ngekushesha. Loku kungenteka ngekusebentisa tisebenti letifundzisiwe kutsi tifake tingulube, ngekusebentisa indlela yekutiphatsa kwaletingulube yendalo phindze nekusebentisa letigibela kiko kanye nendlela letovumela letingulube kutsi tihambe ngekukhululeka kuya kulencola. Tingulube, njengesibonelo, tiyaluka malula uma tihanjiswa ngeticheme. Futsi kuphindze kumalula kukhomba kunyakata kwato uma usesimeni sato ngemcondvo.
iPigs for Profit ibonisa kutsi bafuyi basebentise kwekubamba lokuyintsambo lekhungwe yaba yindingilizi ngasemhlatsini wangetulu walengulube nakudzinga bahambise tingulube tesiganga letindvuna ngayinye. Ungatami kuhambisa tingulube letinsikati letindzala noma letindvuna letindzala tesiganga ngayinye ngoba tiyesindza futsi tinemandla kunendvodza.
Lendzawo letilayishelwa kuyo kumele ilingane ngekuya etulu nasemaceleni njenge siyilo salencola kuya lapho letingulube titolayishelwa khona, lekungaba yintfo lelukhuni umangabe tingulube titfutsetelwa ngetincola letehlukene. Tingaphakanyiswa kungena kuletincola letitotihambisa, kepha loku kungaba lukhuni phindze kukhokhe kulimala. Tilwane tingeke setidvonswe ngemilente noma tiphakanyiswe ngetinhloko tato, tindlebe noma imisila.
Bashayeli baletincola kumele babekahle kuletilwane. Kumele bashayele kahle ngebunono kwentela kuvikela tilwane kutsi tingawi, tingashayisani nalenye kanye nekwenta kulimala. Letincola kumele timiswe umakudzingeka phindze kulungiswe luhlelo lokumele lwakhiwe ngaphambi kungenelwe indlela ngesikhatsi sekuphutfuma phindze kube nabomahlale khukhwini kwentela kutsintsana nemuntfu umangabe sebadzinga Lusito.

Translated by Phindile Malotana