Kudlisa Timbuti eMadlelweni

©Chris Daly
Emadlelweni (indzawo yekudlela levaleke ngetjani) itfolakala isetulu ngemandla kanye neprotein umangabe isendzaweni (lehluma) tibhidvo.
Nomakunjalo, itsi isahluma itfwele kufutfumala lokuphakeme futsi kulukhuni kumbuti lensikati lekhicita - lokusetulu noma umntfwana - lokhula ngekushesha kutsi adle tjani lobenele kwentela kufika kutidzingo temanutrient. Ngekwengeta, ngesikhatsi sitjalo selidlelo sikhula, kunambitsa kanye gayeka kwaso kuyala, ngakoke kubalulekile kujikeleta emadlelo kwentela kugcina titjalo tisesimeni setibhidvo.
Ngaphandle kwesikhatsi sekuhluma, tjani lobomile bungaba sinongo lesingiso sekudla' kwetimbuti takho.
Tjani be Rye bunambitsa kahle ngalesikhatsi sekudla kuze kubengulapho bukhula khona ngenyanga yeNyoni kuya kunyanga yeMphala. iKikuyu iyangekucina bese ayisahlafuneki, ikahluli ekupheleni kwelihlobo. Gadza kutsi ungadlisi kakhulu dlisa lokuhlanganisiwe (lokunemandla laphakeme noma emaprotein laphakeme ekudla kufana ne tinhlavu noma emabhonjtisi) - ngoba avame kudula. Kepha phindze ungagadzi lokuningi kulelidlelo phindze dlisa kudla kwelubisi lokuncane, ngaloko ukala kukhicita kwalembuti.
Sikhatsi sekudla kumele sihambisane ngekutsi singenisane nekuhlela ngekuvundzisa kanye nekuniselwa kwalamadlelo. Shiya sikhatsi lesenele ngemuva kwekufaka kwekuvundzisa (ngaphambi kwekudlisa) kwentela kunciphisa tingoti tabophoyizini kulabomanyolo. Kungadzinga kugundza lokuhlumako lokucinile kwetjani ngesikhatsi sekucalela.

Kungetelela Kudla kweTimbuti Kumadlelo

©Marinda Louw
Uma emadlelo enta indlela yekuniketa lokutsite, inkinga lenkhulu kungaba kuhlukanisa kutsi yini lolokutoba yinkinga leyomile (DM) lokutsatfwa kulelidlelo. Umangabe lokwengetiwe lokwentiwe kuniketwa, letimbuti tingagucula leletikutsatsako bese tidla kancane kulelidlelo. Kubemane emadlelo laphansi bekatfolakala, kudla bekungangetelelwa ngema gm lamakhulu lamabili kuya kumakhulu lamatsatfu nemashumi lasihlanu alokuhlanganisiwe ngesilwane sinye/ngelisuku kushiyane ngeminyaka yato. Le "liso lalendvodzalelondzako" libaluleke kakhulu njengoba umfuyi kudzinga kutsi agadze imphendvulo levela kuletimbuti kulengucuko ngekutfolakala kwalokudla.
Lomfuyi kumele abekise sikhatsi sekoma lesigadziwe kusuka kulamadlelo bese upha kwekungetelela ngendlela yakhona. Umangabe lomfuyi asola kutsi Sikhatsi Sekoma kumele siphakame kunaleso lekubekiswe ngaso, banganciphisa lendlela yekuhlanganisa. Uma kukhicitwa kwelubisi kwehla njengesizatfu sengucuko yekudla, kudla lokuhlanganisiwe kudzinga kutsatselwa kwentela kuciniseka kutsi lokwehla kwenkhicito yelubisi akusiko kwaphakadze. Timbuti telubisi tidzinga emabele ekudleni kwato kwentela kusekela ilactation.
Timbuti letimitsi (ngesikhatsi sekumitsa tinyanga letine tekucala) kumele tibenendlela yekutfola emadlelo lakahle cishe emahora lasihlanu ngelisuku futsi tingangetelelwa nga 5 kg wekudla kwetilwane tekufuywa lokuluhlata ngelisuku linye. Kunyanga yekugcina yekumitsa, loku kungakhuliswa nga 7 Kg ngelisuku linye ngekweleka kwentela kunika kudla lokumakhulu lamabili nemashumi lasihlanu kuya ku makhulu lamane ema gm ngelilanga ngesilwane ngasinye. Emadlelo lakahle kumele anike onkhe emanutrient kanye nalokute tidzingo temalactation etimbuti, kepha tingadzinga indlela yekuphiwa kudla lelikhulu nemashumi lasihlanu kuya kumakhulu lamabili ema gm ngelilanga kumadlelo laphansi.
Timbuti kufuna titfole kukhululeka kwamahhala kuzinga leliphakeme lema mineral lakheke alungiselwa timbuti. Loku kumele kutfwale icopper leyenele phindze ibelula ingabi lukhuni kusigadla se mineral.

Kudlisa Bantfwana ku Madlelo

©Marinda Louw
Kuze kube tinyanga letintsatfu budzala, lomntfwana wembuti utfola lubisi loluhlangene (lubisi lwembuti noma lwenkhomo), kudla lokuluhlata kanye ne nekudla lokucancako - kudla-kwemanutrient lokuvutsiwe lokubekwe endzaweni lebalulekile lapho khona timbuti letindzala tingakhoni kufika khona. Kusuka kutinsuku letimashumi layimfica labantfwana bangahlelwa kuts bayodla kumadlelo laluhlata emahora lasiphohlongo ngelisuku. Kudla lokungetelelwako lokutfwele emaprotein langu 15 kuya ku 18% kungadliwa ngelisuku; lokungaba likhulu nemashumi lamabili nesihlanu kuya kumakhulu lamabili ema gm ngesilwane ngelilanga. Nika kudla lokomile ngesikhatsi sakusihlwa noma ngetikhatsi temvula.
Yati kutsi: Lwati lwekufundzisa kanye netidzingeko tekwati kuphela akukameli kutsatfwe njengesecwayisoo semitsi. Lolwati alukentelwa kumelela secwayiso semitsi noma kwelapha lokunikwa ngudokotela wetilwane.

Translated by Phindile Malotana