Kubuka Kufuywa Kwabo Logwaja

© Karoline Steenekamp

Kumakhaya lamaningi lakhona la Ningizimu Afrika kuba yintfo lelikhuni kupha umndeni emaphrotheni lasetulu ngelizinga, bumcoka/kubaluleka kwekukhula kanye nemphilo lekahle. Ngaphambi kwekutsi umndeni noma ummango ungabuka kubologwaja njengendlela yekudla, inombolo yetintfo idzinga kubasendleleni.

Ingadze yetibhidvo iyadzingeka. Kumcoka kutsi ingadze yetibhidvo iyentiwa kwentela kutfola tibhidvo letinsha kwentela tidzingo talomndeni umnyaka wonkhe.

Kuchubeka kunika emanti lamasha.

Tindlu letivikela labologwaja esimeni selitulu, batingeli naloko lokuninga indzawo lentofotelako kwamunye ngamunye.

Umchumanisi longacondzisa aphindze afundzise kwentela/noma kubanesiciniseko semphumelelo kulomfuyi phindze kungabi nengoti yekungaphatsi kahle bologwaja ngenca yekutsi bekute kahle lwati.

Bafuywe Lani Bologwaja?

Sizatfu sekufuya bologwaja sifaka lolokulandzelako:

Kwekucala, bologwaja bakhula ngekushesha futsi bangahlanganiswa nabatinyanga letisihlanu kuya kuletisiphohlongo budzala, kushiyane ke nangalenhlobo. Yintalo lejejile/lesheshe ivutfwe, iyakhona kutala bantfwana labaningi (bologwaja labancane) kumunye make kepha ababingetulu kwelishumi. Bayakhona kukhokha emkhatsini wesihlanu kuya kusiphohlongo wabologwajwa ngelinani yeliningi lesine kanye nesitfupha ngemnyaka munye emkhatsini weminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu – kushiyane ngelizinga kanye nesitayela sekunakekelwa.

Kwesibili, bologwaja badzinga indzawo lencane nabacatsaniswa naletinye tilwane tenyama, lokunika kukhicita lokusetulu ngendzawo yinye kutotonkhe tilwane tenyama emapulazini. Basetulu ngekwenetisa ingucuko yekudla lokungatsi kunemtiya etilwaneni letinephrotheni futsi tingakhokha 2.72 kg we nyama kukoloko kudla kanye nemanti ladzingwa yinkhomo kuze ikhone kukhokha 450 gm we nyama. Emandla abo lasetjentisiwe ku kg kungeteka kwesisindvo kungaba ngaphansi kunaloko kwemvu noma inkhomo.

Bologwaja abakavami kucudzelana ngekudla kwebantfu futsi bangakhipha bologwaja labancane labasha, tibi tengadze kanye nelikhula loku akukavumeleki njengendlela yekudla kwabo.

Titselo tabo Logwaja

Bologwaja bakha indlela yetitselo kwentela kutsengisa noma tintfo letisetjentiswako, incumbi yako loku kungaba nemigomo lengetwe kuchubekela phambili. Kwengeta kumkhicito welizinga leboya, lekungaba kuhwaya sikhumba ngesandla noma sitsatfwe simikiswe lapho sentiwa khona, uma titelizinga lelisetulu silungela kucalela lizinga lentsengo. Sikhumba lesisetjentiswa emakethe yefashini kumele ilungele kuhwaywa, kepha kwekudlala, emamethi, ticatfulo tasendlini nalokunyeti. Kungentiwa ngesandla. Sibindzi salogwaja singakhiwa ngemgomo losetulu. Manyolo angahle abuyele emuva engadzeni noma omiswe aphindze apakishwe kwentela kutsengisa.
Lelinani lekugcotjiswa yinhle ngalokusetulu. Kushiyana ngentalo kanye nemnyaka nakahlatjwa, umtimba walogwaja lofile ungaba semkhatsini wemashumi lasihlanu emaphesenthi kanye nemashumi lasitfupha nesihlanu emaphesenthi esisindvo sabo nabaphila, lekungaba semkhatsini wemashumi lasikhombisa nesiphohlongo emaphesenthi kanye nemashumi lasiphohlongo nesikhombisa ngema phesenthi lakahle.
Kwekugcina, inyama yalogwaja inemsoco futsi iyanambitsa. Inemaphrotheni lasetulu lagayekako kunatotonkhe tilwane tekufuywa/tasemapulazini. Inyama yalogwaja ina 21.8% ngekugaya emaphrotheni lawatfwele tibe tinkhukhu tina 20% bese onkhe emazinyane emvu ana 15.7%. ngekwengetelela, iphansi ngemafutsa kanye ne cholesterol bese isetulu ngema minerali, inyama yalogwaja ilungele kudliwa ngulabangadli noma yini noma bantfu labenta temidlalo nabatilungiselela.

Translated by Phindile Malotana