Koffi Annan akhuluma ngaNelson Mandela

Inkhulumo lebhekiswe kuMandela

©Eric Miller

Koffi Annan walitsatsa litfuba bekaniketwe lona, nakakhuluma ku ‘fifth Nelson Mandela lecture’ mhlaka 22 July 2007, nakahlonipha ligama laNelson Mandela nebuntfu bakhe watjengisa intfokoto yakhe kanye nemkakhe yekuba naye esukwini lakhe lekutalwa lebelijabulelwa eJozi ngey 18 July: “Kuyintfokoto kimi kutfula lenkhulumo ngaMandela. Ngingakacali ngifuna kucacisa. Ngitfula lenkhulumo ngoba ngihlonipha Mandela. Angiyitfuleli Nelson Mandela lenkhulumo.

Ngeke ngicale. Kube ngente njalo, ngiyacabanga bekatolalela ngekutitfoba, nekubeketela. Kepha ngitonitjela loku; akekho locabanga kufundzisa Mandela. Hhayi ngelusuku lakhe lokutalwa, nanoma kunini. Noma sekashiya sikhundla sakhe eminyakeni leminyenti lendlulile, kepha sitfunti sakhe sisekhona. Nanyalo, ngesizatfu lengingasati uchubeka ngekungibita ngemphatsi.

Kusukela eminyakeni leminyenti lendlulile, njalo nangimushayela licingo uvele atsi ‘mphatsi wami’. Unjani mphatsi,? Ngiphendvule ngitsi ‘ngingaba ngumphatsi wakho kanjani? Atsi ‘Secretary-General yeUN’. Uphetse umhlaba wonkhe’. Yebo, njengoba ati, angizange ngiphatse umhlaba wonkhe. Nyalo angisaphatsanga nase UN. Kepha usachubeka. Ngicabanga kutsi uyangidzelela. Kepha bekavele akanjalo. Loko kubonakala ngekuhleka kwakhe. Nelson Mandela ngumuntfu lonesineke futsi lohlekisako.

Futsi ngumuntfu lonemandla. Sonkhe siyasati sibindzi sakhe njengoba samubona ejele iminyaka lamashumi lamabili nesikhombisa, wasita iNingizimu Afrika icedze landlululo. Umhlaba wonkhe ubonile kutsi Mandela utsembele kangakanani ekukhululekeni kwebantfu bonkhe, kuhlonipheka kwabo nasekutseni wonkhe umuntfu afeze emaphupho ache.

Ekusebenteni kwami naye ngibonile kutsi utimisela kanjani kufeza emacebo ache. Ngimbone ahlanganisa ekukhulumiswaneni lobekuse Burundi, lapho bekazama kukhulumisa kutsi kubekwe phansi tikhali. Nakabona kutsi kwentekani watsi ‘nine madvodza ningenta ngibe nemahloni wekutsi ngiwase Afrika’. Ungawacabanga emandla alawo magama. Mhlambe ngeke ukhone. Kwakusikhatsi lesimatima. Futsi awenta umsebenti. Kuletinye tinkholelo takhe Nelson Mandela ngeke umshintje.

Nasiphela sikhatsi sakhe sekuba ngumengameli, bantfu labanyenti bazama kukhuluma naye kutsi achubeke ahlale. Kepha bekasatimisele ngekwehla esikhundleni. Lesi sibonelo lesihle eAfrika lapho khona labanye bomengameli baphikisana nemigomo yelive labo bangafuni kwehla.

Bakhona labanye baholi bakulamanye emave labafundze lukhulu ekuphatseni kwaMandela: kutsi akusiko sesikhundleni kuphela lapho ungakhona kwenta umehluko khona.

Translated by Thandokuhle Motha

Archbishop Desmond Tutu Wafaka Umsebenti we Lubandlululo

Nangemuva kwekucitfwa kwelubandlululo, Archbishop Desmond Tutu bekati kutsi umsebenti wakhe bowukhashane nekuphela. Bekasolo aneliphupho lwe...more

Mandela's Think Tank

Koffi Annan wachaza sicuku sebantfu lesahlanganiswa nguNelson Mandela eJozi nga2007, kutsi bazame kuta nesichazululo setinkinga lababhekana ...more