Archbishop Desmond Tutu Wafaka Umsebenti we Lubandlululo

uTutu’s Legacy

©Eric Miller

Nangemuva kwekucitfwa kwelubandlululo, Archbishop Desmond Tutu bekati kutsi umsebenti wakhe bowukhashane nekuphela. Bekasolo aneliphupho lwekuthula kwemhlaba wachubeka wahlala abuke ekuhambiseni umlayeto kanye nekwakha umlandvo. Ngemnyaka wa 1998 wasungula iDesmond Tutu Pease Ccentre (DTPC) nemkakhe Leah.

Le centre yacal kusebenta eOrlando West, eSoweto ngaphambi kwekuchubekela eKaapa ngemnyaka wa 2000. Le centre lese Kapa yacala luhlelo lwe Kucondzisa Baholi. Tutu lucobo lwakhe wabuya emuva wabukana nemvelaphi yakhe njengathishela. Wafundzisa eEpiscopal Divinity School eCambridge, eMassachussets ngemnyaka wa 2002.

Ngemnyaka wa 2003 wafundzisa eNyuvesi yase North Carolina kwatsi ngemnyaka wa 2004 wabuya ku alma mater yakhe, eKing’s College eLondon, njenga phrofesa lobekavakashile. Waphindze wasebenta njengaphrofesa lobekavakashile iminyaka lemibili eEmory University eAtlanta, Georgia lapha afundzisa etheology.

Imikhankaso ya Ngaphasheya yekuThula

Tutu wagcina lesimo sakhe sekukhuluma ngetimo temhlaba lebetimutsitsa yena. Wasebentisa kutetsemba kwakhe ngekwenta labengakwenta kucala live lelincono. Loku kufaka: Ngemnyaka wa 2006 Tutu wacala umkhankaso wemhlaba kumisa kuhlehlembiswa kwebantfwana ngekutsi bantfwana bonkhe labatalwako babhaliswe.

Ngemnyaka wa 2008 Tutu wajoyina umbhikisho we Tibetab eSan Francisco ngesikhatsi se Kungaphumuli kwe Tibetan. Kulombhikisho, wabita tonkhe tiphatsi mandla tesive kutsi tiyekele umcimbi wekuhalalisa umvulo we Summer Olympics eBeijing ngesimo sebantfu be Tibetan ngemnyaka wa 2008.

Ngemnyaka wa 2009 wasita kusungula iSolomon Island’s Truth Reconciliation Commission leyacalwa ku Ningizimu Afrika ye Truth ne Reconciliation Commission. Tutu wangenela Umhlangano we Ngucuko ye United Nations ngemnyaka wa 2009 lapho abita kumiswa kwe gasoline ye fossil.

Ngemnyaka wa 2017 Tutu wangenela iNobel Peace Prize ngesicelo se Saudi Arabia lapho amiswa khona kususwa kwalabancane labalishumi nakune labebakumbhikisho wase Saudi Arabia kwatsi muva kulowomnyaka wacela umholi we Myanmar kutsi amise kuphatseka kabi kwe Muslim Rohingya.

Kungenela Tinkinga Temphilo

©Eric Miller

Kusuka Tutu atfolwa nemdlavuza we prostate waphindze waphatfwa kugula ngesikhatsi acitsa sikhatsi sakhe eTruth nase Reconciliation Commission ngetikhatsi ta 1990 wangenela etinkingeni temphilo. Wagucula kunaka kwakhe kwe sifo sembulalave (HIV/AIDS) ne tuberculosis (TB). Ngemnyaka wa 2004 Desmond Tutu wasungula Sisekelo se HIV lesaba ngaphansi kwakhe.

Lesisekelo sacala ngekucwalinga nge HIV wase usuka uya ekulapheni iHIV, kuvikela kanye nekufundzela kanye nekwelapha iTB ngekuyinaka. Tutu abevele akhuluma ngekunaka kwakhe lesifo se HIV, ngisho nekukhuluma kunaka kwakhe uma Pope Benedict XVI akhetfwa. Lo Pope bekatiwa ngekunaka simo sebulili kanye netinkinga telincasi kantsi ke Tutu wakhombisa kukhatsateka kutsi lisontfo lema Roman Catholic litochubeka ngendlela yalo yekusebentisa lijazi lemkhwenyana.

Tutu waphindze waba lihlahlandlela le South African Prostate Cancere Foundation. Ngemyaka wa 2014 Tutu wahlephula kutsi akazange atsembe ekugcineni kwemphilo ngesimo sonkhe. Waba ngumsekeli wekuvumela kubekwa kwemtsetfo losita ngekufa watsi angatsandza kutsi leyondlela ibekhona kuye.

Sihlalo sa Labadzala

©Roger de la Harpe

Kumnyaka wa 2007 Tutu wakhetfwa njengaSihlalo sa Labadzala, licembu lebaholi bemhlaba lebakhetselwa kufaka lwati, kufuna kwati nekucondzisisa, kubanemandla kanye nekubanesisindvo ekucatululeni tinkinga temhlaba.

Lamanye emalunga abefaka Nelson Mandela (lobekangumengameli we Ningizimu Afrika), Jimmy Carter ( lobekangumengameli wase America), Kofu Annan (lobekangu Mabhalane we UN) na Mary Robinson (lobekangumengameli we Irish). Wahola umsebenti walelicembu lekucala kuya ku Darfur eSudan ngnemfutfo wekusita kucondzisa lomsindvo khona.

Lalabadzala baya bayovakasha le Ivory Coast, Ethiopia, India, South Sudan nase Middle East. Tutu wehla esikhundleni sakhe ngemnyaka wa 2013.

Kusekela eMalungelo eTincukumbili

Tutu wabonwa ngesisekelo sakhe semalungelo etincukumbili. Loko kwahlanganisa lesikhundla sakhe kutsi atsatse ngekutinikela kwakhe kunkholo. Nomakwakunjalo, Tutu wema wacina ngekutsi kubandlulula umhlaba ngebulili kuyalingana nekubandlulula kumhlaba webulili/libala lebantfu.

Wachubeka waze wafika ekubhaleni incwadzi leya ku George Carey ngemuva kweMhlangano we Lambeth ya 1998 weba bishophi lapho khona kwatsiwa kuciniswa kutsi lelisontfo limisa imishado yebulili lobufanako. Kule ncwadzi, Tutu watsi unemahloni ngekuba lilunga le Anglican nekutsi umangabe tinkhulumo tingatsandvwa bayahamba.

Wasola lisontfo ngekuba netinkinga netincukumbili. "Uma Nkulunkulu, njengoba basho, kutsi homophobic, angeke amukhonte loyo Nkulunkulu." - Desmond Tutu

Kucabana kwe Israel-Palestinian

©Eric Miller

Tutu bekakadze anesifiso kuncabano ye Israel-Palestinian futsi bekakhuluma ngako ngisho nangesikhatsi selibandlululo. Ngemuva kwekuwa kwelibandlululo wagcina Sifiso sakhe. Kumnyaka wa 2002 wetfula inkhulumo lapho khona agceka umtsetfo wase Israel macondzana nema Palestinian waphindze wabita kucondzisa kulelive.

Walinganisa lesimo nendlela yelibandlululo. Bekatohamba aye ku mishini we United Nations we Gaza ngemuva kwekubulawa kwemaSotja ase Israeli lalishumi nemfica nga 2006, kepha walumisa loluhambo lwakhe ngemuva kwekub le Israel yale kumunika imvumo.

Kubuta Ngemphi yase Iraq

Ngemnyaka wa 2003 Tutu watsatsa incenye kumbhikisho lobowungavumelani nemalungiselel ase United States ekwetfula imphi ye Iraq. Ngaphandle kwekuboniswa lokwenteka eNew York lapho khona wadlala indzima waphindze washayela iCondoleezza Rice, acela kutsi hulumende wase US kutsi eme ngalemphi.

Wabuta kutsi yini kubukwe le Iraq kutsi inetilimato leto lebetite Europe, India nase Pakistan. Ngemnyaka wa 2004 wavela ekwakhiweni kwe Off-Broadway, ibitwa ngekutsi yi Honour Bound kwentela Kuvikela Inkhululeko, lebekugceka sijeziso setiboshwa ku hulumende wase US eGuantanamo Bay.

Wakhuluma wevakala kulesijezizo ngekungagwetjwa kwebantfu labasolwako eUS nase UK, amatanisa sijezizo kuleso lesavela ngesikhatsi selubandlululo. Nga 2012 wabita George W. Bush na Tony Blair kutsi bagwetjwe Yinkantolo yeMacala yangaphesheya ngekubita Imphi yase Iraq.

Kugcekwa Kwebaholi base Ningizimu Afrika

©Eric Miller

Noma bekajabulile kutsi hulumende bekacindzetela wase Ningizimu Afrika abehlisiwe nga 1994, Tutu abenaka kumisebenti yalohumunde abemusha futsi akazange angabata ekuboneni lokungalungi.

Letinye taletintfo labekatibutela nga hulumende lomusha kwakufaka ekucitseni timali kutilimato netintfo temasotja, umtsetfo wa hulumende wa Robert Mugabe eZimbabwe kanye nendlela yebantfu labakhuluma siNguni kutsi kukhule ngekuma.

Wasola Thabo Mbeki ngekufuna tintfo letingabonwa kumalunga eANC wase ugceka yena ngekunganaki kahle ngembulalave HIV/AIDS. Tutu waphindze wagceka umholi wakhe, Jacob Zuma, ngekungatsembeki kwakhe ngesikhatsi asolwa ngekudlwengula kanye nekungcola lokwavela ngaye.

Umhlalaphansi wa Tutu

©Eric Miller

Tutu watsatsa umhlalaphansi kusuka emphilweni yesive nga 2010 ngesikhatsi sekaneminyaka lemashumi lasikhombisa nemfica.

Wachubeka ngemsebenti wakhe weSihlalo sa Labadzala kanye neLicembu le Nobel Laureate waphindze wasekela iDesmond Tutu Peace Centre, kepha wase uyashiya sikhundla sakhe njenga khansela we Nyuves yase Western Cape kanye nekuba ngumluleki wekomiti ye United Nations ngekwentela kuvikela kubulala.

Watfola kwatiwa eNingizimu Afrika futsi usatiwa ngetindvumo letiningi, kanjalo nemiklomelo lefana ne Nobel Peace Prize kanye neMendlela ye American Presidential ye Nkhululeko.

Translated by Phindile Malotana

Kunikela kwa Desmond Tutu Ekumiseni Lubandlululo

Nga 1994 Tutu wawina iNobel Prize ye Peace, lokwamenta waba wesibili wase Ningizimu Afrika kwenta njalo. Wetfulelwa emandla ache ekumisa umt...more

Nelson Mandela a Man of Destiny by Archbishop Desmond Tutu

NgaleliSontfo emva kwekubekwa kwa Nelson Mandela kuba nguMengameli, bantfu labatinkhulungwane letimashumi lamatsatfu bangenela lidzili lekub...more