Emadloti Ngesintfu sema Xhosa

Inkholelo yeMadloti

©Dr Peter Magubane

Kusebenta kwemimoya noma titfunti ngulabantfu labadzala besilisa lesebasishiya belicembu lelitsite. Ema Xhosa atsi emadloti iminyanya, abe emaMpondo awabita amathongo.

Bekuvama kuba madvodza esisindvo nalabekalalelwa ngesikhatsi asaphila, letitfunti kwakubalandzeli bebaholi – labatfola tive, labahola tive kanye netikhulu taphambilini – bahlala etikhundleni ekumeni kwebukhosi kanye nentalelwano. Inkholelo yemadloti yinkholelo lebaluleke kakhulu emakhaya, kumndeni lomkhulu.

Njengentfo lehlanganisako lephilako emkhatsini wemalunga asemakhaya kanye nemadloti elicembu lelitsembela kuwo, likhaya lebesilisa labaphatsa imicimbi, ngemuntfu noma ngesikhatsi. Lolomkhulu noma lophetse welikhaya nasashonile umelelwa yindvodzana yakhe njengelidloti lakulelikhaya, inchubo levama kufaka kubulala kabili.

Kulowekucala (umkhapo), imbuti lemhlophe lete libala iyabulawa kwentela kuphekeletela (ikukhapa) imimoya yalasebashonile kuya ematfuntini.

Kuyesibili (umbuyiso), inkunzi lephakuliwe iyahlatjwa kwentela kubuyisa (ukubuyisa) lemimoya yalasebashonile njengelidloti leligadza emakona etifulelo kanye netikhala talelikhaya. Noma ngemlandvo tikhulu ngalesikhatsi betivame kungcwatjelwa eceleni kwemifula noma emahlatsini, tinhloko tasemakhaya betingcwatjelwa esibayeni setinkhomo dvute nasekungeneni.

Kuba Lidloti le Moya

©Dr Peter Magubane

Bantfu labadzala lasebashonile, bafati ngaphansi kwemadvodza, babangemadloti emimoya futsi bangakhulumisa timphilo tentalelwano, bakhulume nabo ngemaphupho nangetimphawu tetintfo letitokwenteka ngelikusasa. Umfati angaba lidloti lemoya kubantfwabakhe, kumadvodzana ebantfwabakhe kanye nebantfwana babomnakakhe.

Noma lamadloti alelicembu lelitsemba kulelo latalelwa kiwo ayachubeka nekukhuluma nalowesifazane ngemuva kwemshado, lowesifazane loshadile utsatfwa ngekutsi ukhulunyiswa ngemadloti akubomyeni wakhe.

Loku kuchaza luphawu kulomshado wesintfu (umdudo), ngesikhatsi lomakoti atsatsa sikhali sakhabo babe wemkhwenyana, ekungeneni kwasesibayeni setinkhomo (ukuhlabisa Umkhonto). Uma lowesifazane asagula noma abitwa kutsi aphilise bantfu, lenhloko yelikhaya lapho atalelwa khona, noma loyo lomumelele, unikwa kutsi ente lomsebenti wekuhlaba esikhundleni sakhe.

Imisebenti Yesintfu

©Dr Peter Magubane

Ngaphandle kwekugula nebhadi, imisebenti yesintfu (amasiko) yentiwa ngesigaba semjikelo-wemphilo, kusuka ekutalweni kute kubengulapho kuphuma khona tiboya kutindzawo tangasense, umshado nesikhatsi sekukhula kute kufike kufa. Lama Nguni ase Cape ahambisa lesento sonkhe setintfo letisetjentiswa ngendlela lefanako ngekubekisa emadloti kanye nemimoya yasemhlabeni.

Kumbe kunye lokudzala kwaletintfo letifanako letisetjentiselwa emadloti ngumoya (umoya), litemu lelatsatfwa ngemamishini kwentela Umoya Loyingcwele lephindze usetjentiswe ekuchazeni emaXhosa ngeliBhayibheli kusukela lapho. Imisebenti yesintfu isentiwa namanje, noma nje yancishiswa, etindzaweni letisemakhaya nasesilungwini ase Ningizimu Afrika nasemadolobheni lamakhulu.

Translated by Phindile Malotana