African Weasel
Iweasel yase Africa

© Nigel J Dennis

Libito

Iweasel yase Africa (Poecilogale albinucha)

Kutiveta Kwato

Inhloko kanye nebukhulu bemtimba kungangemakhulu emashumi lamatsatfu ema milimitha (300mm), nesikali semsila waso ulishumi neskhombisa neshlanu ngema milimitha (175 mm). le weasel yala eAfrika inesisindvo lesingaba ngemakhulu emashumi lamabili nesihlanu kuya kumakhulu emashumi lamatsatfu neshlanu sema grams (250-350 gr). Ema Weasel anemitimba lemidze phindze incama nemilente lemifishane futsi ungatibona malula noma ikhashane ngalamabala ato lanemilayini lemnyama nalokumhlophe ngemuva. Ngetulu kwenhloko ye weasel kunelibala lelimhlophe kanye nasemsileni.

Kudla Letikudlako

Le Weasel yala Afrika itingela emagundvwane kanye netinyoni letincane letitfolakala emhlabatsini, kantsi ke letilwane tona tivame kutsatfwa ngetikhatsi letimcoka. Indlela letitingela ngayo kutsi tibambe noma tishaye leso silwane ngemuva kwentsamo yaso tiphindze tiyicindzetele kakhulu ngaletinyawo tato bese tiyigicita ngemihlane kuze kutsi leletingelwako itophelelwa ngemandla. Kulowomzuzu sona leso silwane lesitingelwako sibese sidonselwa emuva, letinyane tasemuva te weasel ticindzetela lomtimba walelesitengelwe phansi kuze kutophuka lomgogodla waso.

Kwentiwa kwayo

Le Weasel yala Afrika ivame kubeleka noma kutala linye lilitha letilwane ngesikhatsi sinye, kuyinye kuyaye kuphume kusuka kuyinye kuya kumatsatfu emaweasel latalwa sikhatsi singakaphumi. Kukhicita kwenteka ngetikhatsi tentfwasahlobo kanye nashlobo. Labesifazane babeleka emva kwekukhulelwa sikhatsi lesingangemashumi lamatsatfu nakubili emalanga. Ema weasel lamancane aphuma nom amila ematinyo lacijile emva kwemalanga lamashumi lamatsatfu neshlanu bese emehlo avuleka emva kwemalanga lamashumi lasihlanu nakubili.
Labantfwana bakhuliswa ngesikhatsi lesingaba ngemashumi lamabili emaviki, kepha labantfwana bangatingela ngisho basenelishumi nakutsatfu emaviki.

Kutiphatsa kwayo

Ema Weasel ala Afrika aphila ngemacembu lamancane langaba mabili kuya kulamane ngetikhatsi tabo tekuhlanganiswa noma nabakhulisa leto letitelwe sikhatsi singakefiki, kepha njengenjwayelo baphila imphilo yabo babodvwa.

Indzawo yato

Tindzawo letikhulela kuto noma letihlala kito tifaka indzawo lemantana lenetjani noma lenetihlahla noma tingondvo futsi nemvela lenengi lengecela kumakhulu langemashumi lasikhombisa emamilimitha ngemnyaka (700 mm) kantsi phindze kuletindzawo letinemagundvwane linani lawo liningi noma ligcwele.

Lapho Atfolakala khona

Le Weasel yala Afrika ihlukaniseke emkhatsini wetindzawo letiseNyakatfo yeNingizimu Afrika, phindze ichubekele enkhabeni ye Afrika bese ivelela ngase ningizimu-nenshonalanga esifundzeni senyakatfo kwengca kwaZulu-Natal, Mphumalanga, Egoli kanye nasesifundzeni se Nyakatfo.