Oryx
Ikukhamba

© Karl Svendsen

Igama

Ikukhamba, Oryx (Oryx gazella)

Introduction

Kiyo yoke imihlobo yeenyamazana i-Oryx ilitshwayo lerhalawumba yenarheni ye-Namibia. Ikhaya layo liba yindawo evulekileko enganamithunzi begodu ilanga lakhona litjhisa khudlwana, imithi emameva imaqalanga.
Zizalelwa emarhalawumbeni begodu zakheke njengomeyila wepera, zinamandla nokubambelela ngokuphila ngembijana yotjani berhalawumba.
Nazingana lapho zisela khona amanzi zisebenzisa amaqhinga wokobana zivumele izinga lomtjhiso wemizimbazo bona likhuphuke ngokudluleleko libe semazingeni wokutjhisa ama- 35.7°C to 45°C (113°F), zifese zehlisi ukutjhisa lokho ngokurhwamuka ngabomakghadlana kunye nomjuluko. Kesinye isikhathi ithi ingathunda imunye umthondwayo.

Ukudla/Idayethi

Ziphila ngokudla amakara ahlaza, utjani kunye neenhlanhla, kodwana gesikhathi sesomiso zikhamba zizuma ukudla begodu zidla namathuthumbo. Ukususa ukomela amanzi zemba iinhlahla ezinamanzi bezidle nomhlobo wamaswiri womhlobo we-tsama.

Ukuzala Nokhulisa Kwazo

Nanyana inymazana le inganaso isikhathi esisodwa ezala ngazo. Ivame ukuzala ikonyana linye ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha eethatha iinyanga ezingaba lithoba. Zijarhana ngokuya ngokulungela ukujarhwa kwalezo ezisikazi kunye neenkuzi zomhlambazo.

Ukuziphatha Kwazo

Iimhlambi yeenyamazana ezisikazi zikhamba zingena hlangana nomhlambi weenkunzi zifunana nokudla. Iinkunzi ezingasizo zomhlambi othileko zigoba iphondo lokha kufika lezo eziphethe umhlambi ngehloso yokubalekela ipi yeenkuzi.
Indlela umhlobo lo uziphatha ngayo ikhambisana namandla kunye nokubulunga amanzi. Nakutjhisa ilanga zivamise ukulala emithunzini yemithi kodwana lapho kungamamthunzi zinonde ziphanduka ukwenzela bona ilanga lingazitjhisi endaweni eyodwa yomzimba.
Iinkunzi ezimukhama wodwa zaziwa khulu ngobukhali bazo bokubulala amabhubezi ngokuhlaba ngeempondo zazo ezibukhali.

Indawo Yokuhlala/Iinkhundla

Zithanda ukuhlala endaweni enotjani obomileko kodwana kesinye isikhathi zibenzisa iindawo zetjingalanga yamadwala we-Namib, esandeni yamarhalwumba we-Namib kunye ne-Kalahara esarhalawumba.

Lapho Zitholakala Khona

Iinyamazanezi zitholaka pheze kiwo zoke iinciwi zeembandana zeSewula Afrika begodu zikhe zathunyelwa neendwaeni lapho ekhezakhamba khamba khona bese zaqimela.

Iinlwani Eziyingozi Kizo/ Iinlwani Ezidla Inyamazana Le

Lezo ezibuthakathaka ezingakghoni ukuzivike namakonyanazo zibulawa bezidliwe khulu mabhubezi, izingwe, iihlosi, iimpisi, nezinja zomango.

Ukuvela Nokwakheka Kwayo

Iyinyamazana enemida enzima nokumhlophe ebusweni kunye nemilenzeni, inemida enzima emahlangothini kunye nomsila omude nonzima ngombala. Iinkuinzi ziphakame ngamamithara ama-1.2 kunye nesilinganiso sobudisi esingaba makhilogremu ama-240. Zombili esikazi neduna zineempondo, kodwana zaleyo eduna zifitjhani begodu zideke kunalezo zesikazi.

Ilwazi Elibuthelelwe Emangwenazo

Igameli litjhugululwe lasiwa elimini le-Afrikaans ukusuka e-Dutch, lona lisuselwa egameni le-Europe elithi Chamois; elihlathulula umhlobo wenyamazana yempondo ezifitjhani. Iimpondo zenyamazana le zide begodu zinepende embi, zaziwa ngokuhlaba bezibulale iinlwani eziyingongo nazisahlelako kunye namanabazo.