Nara Plant

Igama

Nara Plant [Acanthosicyos horridus]

Isingeniso

Isimilwesi sihlangana neemilo ezikhamba ngobunengi ezimirorho etholakala emibundwini yangeqadi kwemilambo ye-Sossuvlei region eduze ne-Walvis Bay. I-Acanthosicyos horrida similo esinobulili nesihlala singatjhuguluki unyaka woke, sinobude obuphakame ngemithi yniye nahlanu (1.5m). Sakha iimilo zobulili obubodwa ngobunengi nezivame ukukghwatha lezo zobulili obuhlukileko nofana obufanako eziseduze.

Siba nemirabhu etjhingelako nedinga amanzi amanengi. Iimilwesi azinawo amakari begodu zinomukghwa wokuba neenthelo ezide ezakheke ngamahlangothi amathathu ezingaba masenthimitha amasumi amabili nahlanu wobubanzi. Iimilwezi zikghona ukwakha indawo lapho kubutheleleka khona isanda begodu zirage ngokukhula ukufikela lapho ziba ngaphezu kwayo. Iimilo ezitjha zivela kwaphela nakune izulu begodu zakha msinyana imirabhu edinga amanzi.

Iinthelo zesimilo se-Nara Plant

Iinthelo zawo zivamise ukungahlukani begodu ziba ndawonye bezikghwathane. Iinthelwezi zinameva. Ukukhula ngokwaneleko kwazo kwenzeka ngenyanga kaMhlolanja kanye noSihlabantangana. Iinthelwezi azitjhuguluki umbala begodu zihlala zihlaza satjani njalo encenyenazo yangaphandle kodwana ingaphakathi elimbese imbewu liyahlukana namakelo, litjhuguluke libe-orentji, linambitha kamnandi khulu begodu nomnukwawo umnandi.
Ukuvuthwa kwawokhu kulenyukwa msinyana babantu ababizwa ngama-Topnaar people (Nama) abahlala endaweni leyo ngaphandle kokuphadlha isithelo. Iinthelwezi ama-Topnaar people (Nama) azisebenzisela iinzathu embili.

Ihloso yeenthelwezi

Ihloso yokuthoma imayelana nokukhipha imbewu evamise ukudliwa njengendlela yokulapha ngokuthi iphadlhelwe ngemlonyeni kuthi yesibili kube kuthathwa kwencenye yangaphakathi bese iyabiliswa ithelwe ukwenzela bonyana kwenziwe into ebizwa nge-fruit leather.

Kanti-ke yona ingadliwa unyaka woke begodu ithathwa njengengana nambitho ukudlula incenye yesithelo efutjhuzelako. Ngaleyo indlela isimilwesi siba mthombo wokudla oqakathekileko ngebanga lawo lokubulungeka lula kwembewu kanye nencenye eyonyisiwako. Iinthelwezi zivame ukudliwa zingakavuthwa ziinlwani ezifaka hlangana iimpungutjha kanye namakhondlo nezibonakala zingana ndaba nenambitho leenthelwezi elibabako elibangwa yi-cucurbitacins.

Imbewu

Incenye yangaphakathi nasele ivuthiweko inenambitho elimnandi begodu lingabangelwa kukuthi ziincenye ezibizwa nge-sulphur components njengemihlobeni ye-Cucumis melo L. Nokho awukho umtlhala wokunambitha okubabako ekutholakala encenyeni yangaphakathi esele ivuthiweko. Incenye le ingathengiselwa inzuzo begodu ibuye yenze ne-ice cream, kanye namatjhokholedi. Imbewawo njengombana sele ithengiswa eentjhabeni ze-Europe e-Walvis Bay kusengakhuliswa lapho zithengiswa khona bonyana zithengiswe zoke nofana zibe ngeempakana ezenzelwe amantongomana.

Ukutlhayela kwawokhu kufuze kube nentengo ephezulu ukwenzela ukuthuthukisa umnotho kanye nabantu bama-Topnaar people (Nama) endaweni le. Abenzi bama-ice cream kanye nalabo abawomisako batholakala ebangeni elingaba makhilomitha amasumi amathathu endaweni yama-Topnaar people (Nama). Ukubambisana kweenkampani ezinekareko ekuthengise ngokuhlukileko, kungaqalelelwa khulu i-aromatic pulp ye-Acanthosicyos horridus ukwenzela ukuthuthukisa umnotho weendaweni zabantu bendabuko.

Ikhabe le­-Nara

Isimilwesi sinameva ahlaza satjani (enza i-photosynthesising) iziqu ziwavumela bonyana anabe ngaphandle kwamakari. Lelilithuba elihle elitholwa makari wokobana alobe amanzi. Iimilwezi azisizo zemarhalawumbeni njengombana imirabhazo itjhinga phasi ngamamitha amanengi ukuze ifinyelele lapho kunamanzi khona eziwadingela ukuphila kwawo. Ukusuka ngenyanga kaMhlolanja ukuya kuSihlabanyangana kanye noRhoboyi ukuya kuKhukhulamungu abantu ababizwa ngama-Toopnaar bavuna iimilwezi khulu.