Amanzi Atlhogwa Zimfarigi

Amanzi kuvamise kobana kube yindaba ekungakhulunywa ngayo lokha naziza ekukhiqizweni kwemfarigi, kodwana ngenye yezinto eziqakathekileko ngendima yawo ekusebenzeni komkhumbulo yemizimba yazo. Ukuze zibe nepilo, kufuneka amanzi ahlwengekileko apholileko wokusela emfarigii zoke ngasosoke isikhathi, njeke zingasela amanzi eziwatlhogako ngobunengi ngendlela ezirhona ngayo, ngeskhathi esinye nesinye ezifuna ngaso.
Ikhwalithi yamanzi, ubujamo bezulu kanye nesigaba sokukhiqiza kufanele zibekwe emkhumbulweni lokha lokha nakuqatjangwa ngentlhogeko zemfarigi.

Ikhwalithi Yamanzi

©Glenneis Kriel
Ikhwalithi yamanzi kufanele ihlolwe qobe ngonyaka, njele iindlela ezilungileko zingathathwa nakutlhogakalako. Umthombo wamanzi ngiwo otjengisa ikwalithi kanye nokufaneleka kwamanzi emfarigini, kungaba lidamu, i-borehole kaMasipala yamazni. Kufanele kuhlolwe okulandelako:
I-asidi: Ileveli ye-pH emanzini kufanele ibe hlangana kwaka-5 kanye no -8. Nanyana yini engaphezu kwalokho, kungenza bona imfarigi zingaseli kuhle amanzi begodu amanzi abe yingozi. Amanzi ane-esidi enengi khulu, engaphasi kwaka-5, angabanga ukurhora begodu one namaphayiphu kanye namalayini wamanzi, lokha amanzi ane-saline enengi angatjhiya izinto ezingabanga imiraro emaphayiphini wamanzi kanye nalapha iimfarigi zisela khona, okuzokwenza bona kutlhogeke bona uhlale uflatjha amanzi layo
Ukuqina: i-Calcium kanye ne-magnesium maminerali angenza amanzi aqine. Isithambisi samanzi singasetjenziswa ukwenza amanzi bona athambe.
Izinga le-nitrate, sulphates kanye namanye amaminerali aphezulu: Ukudla kwefarigi kufanele kwenziwe ngendlela yokobana kwamukele amakhemikhali athize kanye namaminerali. amanzi angasefwa.
Ukubala amabhakutheriya: Kuphakanyiswa ukwelapha amanzi nge-chlorine nange inani lamabhukutheriya lilinengi emanzini. Khumbula amanzi angakahlwengeki kanye nalapha iimfarigi zisela khona nakungakahlwengeki kungenza bona imiraro ebangwa mabhukutheriya ibhebhetheke, njeke kuqakathekile ukobana uhlale ukhipha amanzi/uwathulule lapha iimfarigi ezisela khona. Nanyana alatjhwe ngaphambi kokobana anikezwe iimfarigi, okungenza bona ukufuya iimfarii ngesinye isikhathi kubelibubulo elingangenisi imali.

Umthamo Otlhogakalako

©Glenneis Kriel
Umthamo wamanzi otlhogwa qobe lilanga uya ngezinto ezinengi, ekubalwa ubujamo bezulu, ukudla ezinkudlako, ipilo kanye nesigaba sokukhiqiza sefarigi kanye nomhlobo wemumathi zamanzi ezisetjenziswako.
Lapha kufuywa khona iimfarigi ezinengi ngehloso yokurhweba ngazo, ifarigi ingatlhoga amalitha alisumu wamanzi qobe lilanga, lokha iintlhogeko zamanzi zaqobe lilanga zihlangana kwamalitha amabili ifarigi ngayinye qobe lilanga emfarigini ezisandukuyekeliswa ibisi ukuya emalitheni esithandathu ifarigi ngayinye qobe lilanga emfarigini esele zikhulileko ngokusebenzisa sistumu enga liidemu. Iimfarigi ezisikazi ezimunyisako zitlhoga ukuselakhulu aanzi ukuze zikhiqize imithambo eyaneleko yebisi, amanzi eziwatlhogako ahlangana kwamalitha ayi-15 ukuya ku32 qobe lilanga nakusetjenziswa isistimu eyakheke sabele, lokha iintlhogeko zamanzi zemfarigi ezisikazi ezinye zihlangana kwamaitha ayi-12 uuya ku-15 qobe lilanga.

Ezinye Izinto

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA.
Amanzi kufanele aphole, nakungasinjalo iimfarigi ngeze zawasela. Njeke wabeke endaweni enomthunzi. Iimumathi zamanzi kufanele zibotjhelelwe epalini phasi ukukhandela bona zingaziketuli begodu zihlwengise ngaso soke iskhathi. Ikwalithi yamanzi kufanele ifane nalawa angaselwa babantu kufanele ahlwengeke ngokwaneleko kobana ngitjho nomfuyi angawasela.

Ibhada Yedaka

©Glenneis Kriel
Abafuyi abambalwa banikeza iimfarigi zabo amapetsi wedaka, kodwana sele kutholwe bona azirhelebha ekuzipholiseni emazingeni aphezulu womtjhiso. Amanzi wedaka arhona ukwehlisa amazinga womtjhiso efarigini nge-2 degrees Celsius. Lokha ifarigi izibhudabhuda edakeni kuyirhelebha godu okuqotha amapharasayidi, afana nemikhaza kanye nentwala, kodwana akukafaneli kubonwe njengesijamiseleli sokwezelapha lokha naziba nemiraro. Ukungezelela, ukuzibhudabhuda edakeni mkhuba ojayilekileko wefarigi, abanye abantu abakubona njengomthelela omuhle kuhlalakuhle yenlwane.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana