Abahlali be-Richtersveld

Abafuyi Abafudukako

©Roger de la Harpe

Ngonyaka ka-1957, inarha egade ibekelwe ama-coloured e-Richtersveld yafakwa imigcele ngokobana kufakwe ifentsi ekhamba enarheni yabahlalo kanye nemaplasini aseduze komlambo kanye netlhagwini. Lokhu kwenza bona abafuyi agade bahlala bafudukaba kobana bangasarhona ukufuduka kwafana nokobana babafakela esinye isipikiri ebhokisini lomngcwabo lendlela yabo yokuphila yokobana bakhambe bahlala bafuduke.

Ngebangelo, inarha eyasalako yadliwa khulu yifuyo kwathi ipilo yabafuyi khange isanzinza. Abantu abanengi basuka emakrestini egade bahlala kiwo, bafuduka baya emamayini, emaplasini, elwandle lapha kuthiywa khona iimfesi, amadorobheni, nemadorobheni akude bayokufuna umsebenzi ozobangenisela imali. Umphakathi we-Richtersveld gade sele kubonakala inga uyaphela.

Ngitjho nanamhlanjesi, angaphasi kwe-10% ama-Nama azibona abalimi nanyana abafuyi, ngebanga lokobana abanengi babo sele babadala. Basese khona abanefuyo kodwana bavakatjhelwa bantwababo ngepelaveke kwaphela kanye nangamaholide. Akusolisi ngombana ipilo ibudisi ngaphandlapha.

Abalimi emasimini baphila ngamanzi amancani khulu, avamise ukubanzotho ngebala, abananezinga eliphezulu le-flouride kanye namanye amaminerali anganambithekiko. Enza bona amazinyo wazo abe nombala onzotho, ngesinye isikhathi esele kubizwa bona liphawu le-Namaqualand.

Amalungelo Kanye Nembopho

Lokha ibubulo lamadayimani etlhagwini gade liraga kuhle kwamambala. Ngonyaka ka-1989, kwatlanywa i-Alexander Bay Development Corporation, itlanywa ngurhulumende kobana ithathe ipahla, amalungelo, imilandu kanye nembopho ze-State Alluvial Diggings’.

Isivumelwanesi safaka hlangana ukuphathwa kwenarha ezombeleze umlambo i-Orange Rive kanye namadayimani amahle. Ngemva kweminyaka emithathu, ibubulweli latjhugululwa mthetho wepalamende wabayiKampani ebizwa bona yi-Alexcor Limited, urhulumende kwaba nguye ophatha woke ama-shares. I-Title deed yenarha kanye namalungelo woke wamaminerali zadluliselwa e- Alexcor ngonyaka ka-1995.  

Kodwana itjhuguluko gade lisemoyeni.amakhetho wedemokhrasi wangonyaka ka-1994 aletha itjhuguluko enarheni kwathi imindeni eminengi eyafuduswako yaya kurhulumende omutjha yayo kutleyima inarha yayo nanyana babawa ukuliliswa. Kwakhitjhwa umthetho omutjha, obizwa bona yi-Restitution of Land Rights Act of 1994 nanyana umthetho wokubuyisela inarha ebantwini.

Umthetho lo wenza bona kurhonakale kobana abantu nanyana umuntu owasuswa ngokungasimthetho enarheni yakhe nanyana yabo kobana afake itleyimi yokuthola imvume yokuliliswa nanyana abuyiselwe yona ngemva kokuphasa komthetho loyo ngezi-19 zakaMgwengweni zonyaka ka-1913 ngebanga lemithetho yokubandlulula abantu ngokobuhlanga. Kwabanamatleyimi wenarha afikelela ku-69 000 enarheni yoke.

Translated by Busisiwe Skhosana