Steenbok

© Roger de la Harpe

Ligama

Steenbok [Raphicerus campestris]

Kutiveta Kwaso

Ibovana losansundvu lohhwabile sikhumba sayo netindlebe letindze letivulekile. Ikala 520mm emahlombe bese sisindvo sayo lishumi nakunye ngema kg. tindzawo tangemuva kanye naletingaphansi timhlophe ngelibala. Ngulamadvuna kuphela lemetfwi, timphondvo letincama letikhombe ngasemehlweni. Igcama ngelibala lelimnyama, ikhokha lokumantana ebusweni, phambi kwemehlo ayo lansundvu lotopele. Loku kubonakala kuyo yomibili lemilili.

Kudla Kwaso

Lenyamatane itiphumela ngekudla lokusetulu, iphindze ikhombise kutsandza sihlahla setimbali. Ijwayele kukhetsa tintfo letiluhlata njengemacembe lamancane, timbale, titselo kanye emagala nemacembe ato etihlahla letehlukene. Lendlela yekuphila ngaphandle kwemanti ifana nendlela ledla ngayo. Timphandze, titjalo letimila ngaphansi kanye nemphandze leyiyindingilizi tidliwa ngetinyanga tesomiso ngekuhwaya umhlabatsi, ngisho nekugubha emahlombe kuyephansi, kuze akhone kutfola lokulokwenta lokudla lokunemanti.

Kwakhiwa/Kwentiwa

Sikhatsi sekuhlanganiswa asikacaculeki kahle. Yonkhe manyaka kutala kuyabhalwa phansi. Tinesikhatsi sekumitsa tinyanga letisikhombisa, lapho kutalwa khona lizinyane linye. Emazinyane amitseka ngetinyanga tekucala letintsatfu kuya kuletine, kulesosikhatsi lomake wenta taba ngetikhatsi tasekuseni nasentsambama kutsi ayopha kudla bantfwana aphindze ahlobise bantfwana. Kufihla bukhona bemazinyane, lomake udla emasimba alamazinyane aphindze anatse umchamo nakayowahlola, loku kwenta lendzawo lakafihlwe kiyo kutsi ingavakali futsi aphindze avikeleke kuletitingelako.

Kutiphatsa Kwaso

Lamadvuna nalamasikati ayayilwela aphindze ahlalisane endzaweni yawo. Avama kuba wodvwana sikhatsi lesiningi. Lamadvuna atawudvweba indzawo yawo ngemchamo kanye nalokolokumanti lokuphuma ngephasi kwesilevu nangekusebentisa bulongo. Ngusona silwane setimphondvo lesihwaya umhlaba siphindze siwugcibedzele nasicala kuchama nekukhokha bulongo. Lamadvuna atiwa ngekusebentisa umgwaco kanye nemalayini etincingo kwenta indzawo yato. Tiva kahle etindlebeni. Tatiwa ngekudla inyama yesilwane lesifile kanye nekubulala tinyoni letihlala emhlabatsini kepha ngenca yekushoda kwekudla.

Indzawo Yato

Titsandza tindzawo letivulekile lapho titfola khona kubhaca ngebudze betjani kanye nemahlashana. Atikho noma atikavami kubonwa emahlatsini lamakhulu, etintsabeni, etihlahleni letinengi letimnyama netindzawo letinematje lamakhulu. Ngalesinye sikhatsi tibhaca emigodzini yemabhele, tiphindze tiyisebentise kutalela khona bantfwabato.

Lapho Titfolwa Khona

Kuyenteka inyamatane lencane leshiyiwe ivele eNingizimu Afrika. Isakateke kakhulu kulelive futsi yatiwa njengesilwane lesigcwele.

Batingeli

Ingwe, Likati Lesiganga, Inja yesiganga, Cheetah, Hyena, Inhlatfu kanye ne Ngculungculu.

Luhla Lolutsetfwe

Sisindvo (Lensikati): Lishumi nakunye kuya eshumini nakutsatfu ngema kg
Sisindvo (Lendvuna): Imfica kuya eshumini nakutsatfu ngema kg
Budze (Lensikati): Emashumi layimfica
Budze (Lendvuna): Emashumi layimfica ngema kg
Sikhatsi sekumitsa: Tinyanga letintsatfu
Inombolo yaletincane: Lizinyane linye
Sigaba sekukhula: Tinyanga letintsatfu
Sisindvo sekutalwa: Li kg linye
Order: Artiodactyla
Umndeni: Bovidae
Timphondvo: Lishumi nakutsatfu (lokubhaliwe lishumi nemfica ngema cm)
Kwakhiwa/Kwentiwa: Yinye (kepha kuvame mabili) lamancane latalwa noma ngasiphi sikhatsi emnyakeni (avama kuba ngenyanga yeLweti kuya enyangeni yeNgongoni) ngemuva kwekumitsa tinyanga letisitfupha noma kuya etulu.

Inchazelo Ye Spoor

Le spoor sifana naleso se Oribi’s. letinyawo tivulekile futsi ticondzile futsi tinkhudlwana kancane kunaleto te Oribi’s.