Kwakhiwa Kwesihlahla

© Louise Brodie
Kuphila kwesihlahla kungatsatsa iminyaka lengema shumi lamabili nesihlanu, ngakoke kumcoka kutsi ucelelusito kubantfu labati kakhulu. Loku lokulandzelako kufuneka kucatjangwe kakhulu ngaphambi kokutsi kwakhiwe sihlahla:
Tinhlanyelo lekihlanyelwe ensimini; ngutiphi phindze tingakhi?
Lesihlahla kufanele sikhicite lokungakanani?
Sikhatsi sekuvutfwa kwalenhlanyelo lefikako siya shayisana yini naletinhlanyelo letivele tihlanyelwe.
Akhona yini emanti.
Kusentjetiswa kwetandla/emandla.
Lwati ngemhlabatsi wakuleyo ndzawo, nekukunga kwaleyo ndzawo kuhlanyela tihlahlam nekutsi yehlela kangakanani.
Kukhona kumelana netinhlobo letinengi temhlabatsi, kugeleta kwemanti phindze nekutsi umhlaba ulungisiwe yini ngemishini yesimanje.
Luhlobo leliwayini lelitowentiwa nekutsi lentelwa yiphi imaketse. Netimphandze letikhona kumelana nalelo hlobo lemhlabatsi.
Kufuneka futsi kunakwe kutsi timphandze time kuphi; bukhulu balapho kutohlanyelwa khona, sikhala setimphandze nalapho tibheke khona, sikhala semalayini aletihlahla.

Kulunga Kwendzawo

Kufanele ubuke kutsi umhlabatsi ulungele ini – ngabe ulungele liwayini lemagrabisi noma kufuneka kuhlanyelwe letinye titjalo. Tindzawo letibandza kakhulu kufuneka tibalekelwe, sibonelo tindzawo letigcwele emanti kufanele tibalekelwe noma tomiswe kucala. Letinye tindzawo, njenga lapho kwehlela khona tingaba nemoya lomkhulu loku kutowenta kukhula kwetihlahla kube matima. Tindzawo letehlelako tingaphola ehlobo kune tindzawo letiseceleni kwemfula.
Tindzawo letehlelako letitfolakala enyaakatfo neNingizimu Afrika tifutfumele tisentjetiselwa tinhlanyelo letifana neCabernet, iPinotage, iShiraz naletinye tinhlanyelo letimhlophe letibitwa ngekutsi iChenin Blanc futsi neChardonnay. Tindzawo letehlelaki letitfolakala eningizimu tona tipholile futsi tinhlanyelo letiphumelelako kulena ndzawo nguletinhlanyelo letimhlophe njenge ‘sauvignon Blanc phindze neRiesling ne ‘red cultivar’ sibonelo kungaba ‘merlot’ ne ‘pinot noir’. Isanti yasemantini levundzile ingenta tihlahla tikhule kakhulu kepha emagrabisi akhona atosheshe abole. Futsi inhlanyelo lebovu ngeke ibe bovu kakhulu kulesi simo.

Sikhala Emalayinini

Sikhala emalayinini siyangekusentjetiswa kwalelo ndzawo kepha futsi ingaya ngetigulumba nemishini yekufutsa letosentjetiswa. Sikhala emalayini kujwayele kuba ngema mitsa lamabili kuya kulamatsatfu, kepha siyanciphiswa kwentele kutsi indzawo isebentiswe kahle. Loku kukhulisa umkhicito ku hecta phindze kukhulise kungenisa kwemali ku hecta.
Lamalayini aya ngekutsi sihlahla sitojutjwa kanjani ngoba loko kusitjela kutsi kutolengiswa kanjani. Nakusentjetiswa imishini kuvuna kufanele kubukwe sikhala, kakhulu emgwacweni lapho kutohamba khona lemishini levunako. Lemishini lena mikhulu kakhulu, ekugcineni kwemalayini lana itojika khona akufanele isondzelane kakhulu kunema mitsa lasitfupha kuya kulasikhombisa.

Sikhala Etihlahleni

Lesikhala emkhatsini waletihlahla siya ngenhlobo yemhlabatsi nemphandze yalelo nhlanyelo, ngalamanye emagama kuya ngaleso sihlahla. Umhlaba nawuvundze kakhulu sikhala kufanele sibe sikhulu. Loku kuyaphambana umhlabatsi longavundzile sikhala siyancipha.

Bukhulu Bemalayini

Kutsi emalayini atobhekaphi kuya ngendzawo noma kutsi yehlela kangakanani nekutsi umoya ungakanani. Umoya loshaya tihlahla wenta emacembe asheshe ome loku kunciphisa tifo. Kwenta emagrabisi aphole kahle futsi umoya ungenti umonakalo. Umoya lonemandla loshaya emaceleni ungalimata titselo tisengakacini kahle.
Kubekana nelilanga Kanye nekwehlela lokubanga kugebhuka kwemhlabatsi nguletinye wetintfo letibukwako nakuhlanyelwa tihlahla. Khulumisana nabocwephesha kute bakusite ngemalayini lakahle kuleyo nhlanyelo yemagrabisi. Lesekujwayelekile kulama langa kutsi kwentiwe emalayini lamadze ngoba konga imali futsi timoto atibe tijika kakhulu. Emalayini ngebukhulu akufuneki andlule kuma mitsa latinkhungwane letimbili nemashumi lasihlanu.

Translated by Thandokuhle Motha