Kunikela kwa Desmond Tutu Ekumiseni Lubandlululo

Kwetfulelwa Emandla akhe

©Eric Miller

Nga 1994 Tutu wawina iNobel Prize ye Peace, lokwamenta waba wesibili wase Ningizimu Afrika kwenta njalo. Wetfulelwa emandla ache ekumisa umtsetfo wekucindzetela eNingizimu Afrika. Wenta simemetelo sesive ahalalisa umklomelo wakhe ku “bantfu labancane” eNingizimu Afrika wase uhlephula umklomelo wakhe wemali nemndeni wakhe, tisebenti te Khanseli Yemasontfo eNingizimu Afrika kanjalo nendlela yekubhadalela sikolwa labo base Ningizimu Afrika lababhacile.

Sive sase Ningizimu Afrika sihlanganise tento kuluvelo lwemklomelo, labanye bebahalalisa babe labanye bagceka. Ngisho nahulumende ucobo lwakhe wasala athulile ngalomsebenti. Kwatsi muva wakhetfwa kuba ngu Bisho wase Goli wase uyehla njengemuntfu losekela kuba Buso be United Democratic.

Wachubeka wasebentela kuhambisa lelivi lalokwentekako eNingizimu Afrika, anikeka tindlela tekusebenta endleleni. eUSA yena na Dokotela Allan Boesak bahlangana ne Sikhulu Edward Kennedy, bamubita kutsi avakashe eNingizimu Afrika base bakhuluma ne Khansela yaboGadzi be United Nations kanjalo ne Licembu le Temihlangano yalaBamnyamaa, Indlu lemelele kanye Nesikhulu. Wachubeka wacela baholi bemhlaba kutsi baphocelele hulumende we Ningizimu Afrika ngekuvimba temnotfo.

Kutinikela Ngekutsi Kungabineludlame

Tutu wafunga esikhundleni eselini lebeligcine emacembu alabo bebahlomile labangafuni lubandlululo, Umkhonto we Sizwe nga 1984. Wachubeka wagcina kutsi utimisele kulwa neludlame kepha bekacondzisisa kutsi yini base Afrika labamyama labangaphansi kwekucindzeteleka ekuzabalazeni kwabo kwenkhululeko.

Wakhala ku hulumende walabamhlophe ngekungabi nenhlitiyo kwabo ngekutsi baphakamise emacembu lebekahlomile eEurope babe bavumela intfo lefana naleyo kumacembu ala Ningizimu Afrika. Ludlame kulelive lachubeka lwandzaa kantsi na Tutu wacelwa kutsi akhulume emingcwabeni leminingi. Ngesikhatsi semithandazo, wachubeka kushumayela umlayeto wekutsi kungabi neludlame futsi wagcekwa ngulabanye ngesento sakhe lebebatsi simo sakhe sasiyindlela yekuvala inkhululeko.

Le African National Congress (ANC) bacela bahlali kutsi bente lelive lingabi nahulumende, bantfu bangaphandle labafuna kutfutfukisa baphuma ngendlela lephangisako kwatsi nga 1985 PW Botha wakhokha umlayeto lophutfumako eNingizimu Afrika. Kuyona leyonkinga, Tutu wasala atimisela ngemsebenti wakhe.

Wahola babhikishi, wasekela labo bebakhalela Kubuyisana bafuna sitelega lesikhulu sesive kwentela kungenela elangeni lekuthantaza kanye nekucala sitelega sekulwa nelubandlululo. Wakhuluma Kumhlangaano we United Nations eNew York wase uhlangana na Ndvuna Nkhulu wase British Margaret Thatcher kuchubekisa ngekuvimba temnotfo eNingizimu Afrika.

Kutfutfukisa Imfundvo neSivumelwamo

©Eric Miller

Nga 1985 Indlela yekuBhadalela Sikolwa ya Tutu yasungulwa. Inhloso yayo kwakukunikelela kubhadalelwa esikolweni kulabo bebahlala etigangeni eNingizimu Afrika.

Tutu wema wacina ngemuva bebumcoka bemfundvo. Kumhlangano lobowulungiswe Likomidi Lebatali labalwa Netinkinga le Batali base Soweto, wacwayisa ngetingoti tekungafundzi kwensha labo labatobabete imfundvo lebalulekile kwentela kugcwallisa tikhundla kulubandlululo lwase Ningizimu Afrika. Nga 1986 Tutu wavakashela eUnited States futsi kuyoncenga Sivumelwano.

Waphindze wavakashela eJapan, eChina nase Jamaica ahambela sizatfu lesifanako. Muva kuloyomnyaka wakhetfwa waba ngu Archbishop wase Kapa ngaphambi abengumengameli we Nhlangano weteMasontfo ase Afrika yonkhe.

Kuzama Kugucula Kucabana

Tutu, kanye nalabanye baholi bemasontfo, bababaguculi bemsindvo emkhatsini webabhikishi kanye nemaphoyisa. Bachacha kungavani eLokishini lase Alexandra nga 1986 kwatsi ngemngcwabo wa Ashley Kriel nga 1987 emkhatsini waletinye tintfo letenteka. Watsi hulumende nakavala tinhlangano letilishumi nesikhombisa nga 1988, balungisa umbhikisho wekumasha, lokwabese kuyavalwa nako.

Ngekuphendvula, basungula Likomidi kwentela kuvikela Inkhululeko futsi kwatsi ngesikhatsi semicimbi sivalwa bamisa esikhundleni ngemsebenti eGeorge’s Cathedral. Tutu watsatsa lomsebenti wase Sharpeville Six nga 1988. Lelicembu lagwetjwa kutsi life na Tutu. Kuvimba kupanishwa kwemali, lokwagcizelelwa ngu PW Botha kwentela kuvikela timphilo tabo.

Wahlangana na Botha yena matfupha kwatsi bona bobabili bangavani, ngaphambi Tutu aphumelele. Lesijeziso sase Sharpeville Six sahanjiswa. Ekuphendvuleni Tutu, hulumende wenta umkhankaso, basakata emaphapha lamancane kanye nalanamatselako langafuni Tutu, babhadala labatoyitoyako phindze bahlukumeta umkakhe.

Translated by Phindile Malotana

Archbishop Desmond Tutu Wafaka Umsebenti we Lubandlululo

Nangemuva kwekucitfwa kwelubandlululo, Archbishop Desmond Tutu bekati kutsi umsebenti wakhe bowukhashane nekuphela. Bekasolo aneliphupho lwe...more

Desmond Tutu nekuphela kwe Lubandlululo

Nga 1990 FW de Klerk wamemetela kungavalwa kwemaphathi epolitiki kufana ne ANC netiboshwa te politiki letakhululwa, kuto letotiboshwa kwakun...more