Indlela Yekucala Ingadze yeTibhidvo Letitihlumelako

© Marinda Louw
Mix crops to limit bug infestation and to improve soils.
Umhlaba yintfo lemcoka kakhulu ekuhlanyeleni tintfo letitihlumelako. Ngaphambi kwekucala ingadze yetibhidvo kumcoka kuphucula lomhlaba ngekungeta tintfo letitihlumelako. Tintfo letitihlumelako tisita umhlaba kutsi ugcine kubamanti sikhatsi lesidze, ngoba kukhona tintfo letitihlumelako kulomhlaba.
Indlela yetimphandze tetitjalo tikhula kahle futsi tishone phindze tisite kukhulisa titjalo letiyimphilo. Tintfo letitihlumelako kanye nekucindzetela kwemhlaba timphandze letifaka umoya kulomhlaba lokhanga tibungu temhlaba letiphila ekuhlumeni kwetintfo letitihlumelako lokwengeta kuvundza kwemhlaba.
Umoya lomuningi kulokunika umhlaba ioxygen leningi etimphandzeni lekhona kuletimphandze tetitjalo kwentela kukhula kanye nekuphefumula.
Tintfo letingentiwa ekulimeni tintfo letitihlumelako kufaka kubuna noma tintfo letibulala kubuna (noma intfo lenambutelako) etinhlavini. La Ningizimu Afrika, tonkhe tinhlavu letitsengiswako tinakekelwe kulokunambutela kwentela kumisa emagciwane kanye nekutseleleka kwekubola etinhlavini ngoba kukhona kubola emhlabatsini. Lokunakekela kwentela kuvikela letinhlavu kulokubola kwemhlaba.
Tinhlavu temdalo noma tesintfu kumele tisetjentiswe. Uma loku kungatfolwa tinhlavu letitselelekile letitinhlobonhlobo kumele tisetjentiswe.
Ngalokungiko kushintja tintfo letitihlumelako akukavumeleki kutekulima lokutihlumelako. Lomkhicito wetintfo letitihlumelako udzinga kutfola sitifiketi kulabo labanikako lochaza kutsi kute inhlavu (Yekushintja Tintfo Letitihlumelako) letokhokhwa. Loku akushiwo etinhlavini/etindumbeni kuphela, kepha nakutinhlavu kanye nasekujubeni.

Kulungisa Imibhedze yeTinhlavu

©Eric Miller
Spier Wine Estate outside Cape Town. Women working on an organic agricultural project that is part of the wine farms programs.
Ngaphambi ugubhe imigodzi kwentela ingadze yetibhidvo, udzinga kucokelela tibi tasengadzeni netasekhishini emaviki lamubalwa. Yengeta sidvuli lesihlumako kwentela kubulala uze ucokelele lokwenele. Loku kubese kuyahlanganiswa (ngetigaba) nalemhlaba losembhedzeni wetinhlavu.
Umbhedze wetinhlavu wakho kumele ungabimukhulu kunemnyango. Yiba nesiciniseko kutsi ugcina umhlaba longetulu(lomnyamana) bese losemkhatsini ubeseceleni; sebentisa lomhlaba longetulu kugcwalisa lokwekugcina kwembhedze wetinhlavu.
Labanye kulabalimi bangaba neticheme letinkhulu temhlaba futsi bangafuna kuhlanyela tibhidvo letiningi kwentela kutsengisa. Bangenta imibhedze leminingi, noma lemibhedze ingaba midze kunemamitha lamabili, kepha ingabi banti kunelimitha linye.
Imibhedze lencama ilula kuyinisela.
Kulula kuhlola titjalo nawubuka imuhlwa kanye nemagciwane kanye nekususa likhulu kulemibhedze.
Titjalo tingabalula futsi tivikeleke malula etilwaneni nasetinyonini.
Umakungenteka kutsi ungahambi kulomhlabatsi losembhedzeni kungavikela kucindzeteleka kwalomhlabatsi.

Translated by Phindile Malotana