Emagciwane Emagelebisi - Margarodes

© Dr Andre de Klerk Wineland
Margarode infestation can be recognised by curling leaves.
Lesilwanyane lesi sincane, sihlasela timphandze tema gelebisi, kusuka ku 40 kuya ku 60cm kuya phansi. Letilwanyane tiphindze tatiwe njengema (ground pearls). Tingabonakala emhlabatsini kusuka ku Nyoni kuya ku nkhwenkhweti, futsi tita ngomhlabatsi nemanti. Luphawu lokucala laleligciwane kungakhuli kahle kwe sitselo, ubona nange macashata ensimini. Titselo tetimbali temagelebisi tiba tifisha tibencama nemacembe ayawa, kantsi netimphawo takhona atifani.
©Dr Andre de Klerk Wineland
Size difference of encysted larvae of two margarode species
Tilishumi tilwanyane letitfolwa la Ningizimu Afrika, kodva tisihlanu letingaba nomtselela emnotfeni wema gelebisi kuleli. Titselo letiningi ikakhulu kati utjani, buyamosheka. Kundlondlobala kwetinsimu tema gelebisi letisha kudzinga wati kahle kutsi ngitiphi letinye titselo temvelo letinga lwisana nalegciwane. Sihlahla semanyeva lesitfolakala eOrange River eMpumalanga, sitfolwe kutsi yiso Kanye lesinga gwema kundlondlobala kwaleti lwanyane.
Awukho umutsi lokhona longa gwema letilwanyane, kodva emasondvo esigulumba netinye timfanelo tokusenta kumele tiwashwe matisuswa endzaweni lesenemagciwane kuya kulenganawo.

Translated By Thandokuhle Motha