Iintjhotjhwani Kanye

© Prof Piet Goussard Winetech
Iiinlwane ezimbilezi zitlhadlhulwa zombili, ngombana iintjhontjhwani kanye nesivini samadireyibe kuvamise ukuhlobana. I-mealy bug yesivini samdireyibe ingatheleleka nangentjhotjhwani, begodu ukuvela kwentjhotjhwani kungatjengisa ikghonakalo yokusuleleka ngobulwelwe be-mealybug. Ukusuleleka kuza ngombana ukghomu eziyikhiphako ikukudla kwentjhothjwani. I-mealybug emfazi yesivini samadireyibe ikhipha i-wax eyikghara eyakha i-ovisac. Lokha isesigabeni selava/isibungu esikhamba sisuka ekarini siye ehlanganiseleni yediriyibe.

©Prof Piet Goussard Winetech
Bese kuthi isikghoro esinzima sikhule ekghomini ekhitjhwa yi-mealy bug, bese kuvela okusambala onzima esivinini sediriyibe. Ubulwelwe besivini sediribe be-mealybug burhatjha nobulwelwe besivini sediribe obubizwa bona yi-leafroll disease. Umnqopho omkhulu wokulawulwa kobulwelobu kufanele kube kukhandela ubulwelwe besivini semadiribe ebubizwa bona yi-mealy bugs ekutheleleni, esinye isivini samadireyibe. Kodwana ukulawulwa kwentjhontjhwani ligadango lokuthoma ekukhandeleni ubulwelwe be-mealybug.
Itjhwaratjhwara ebekwe ipenteni yehlabathi ngaphasi kwamareyi wamadiriyibe, ngesinye isikhathi iletha ibhoduluko elibanga bona iintjhotjhwani zibekele amaqanda. Nangabe inomboro enengi yentjhotjhwani ezikhambako zibekwe ilihlo ngaphasi kwetjhwaratjhwara, kufanele isuswe msinya.Ikhula elikhula liye phezulu lingaba yindlela ehle yentjhontjhwani yokobana zingene esivinini samadiriyibe begodu akukafaneli livunyelwe khulukhulu ngesikhathi somnyaka sokutjala amadireyibe.
Ukusebenzisa ihlelo lokuvala iintjalo kungakghelebha ukulawuleni ikhula, nekuba nomthelela omuhle emanabeni wemvelo wesivini samadireyibe, mealybug. Amanaba wemvelo we- mealybug.malava/isbungu se-ladybirds (esidla i-mealy bug) bese kuthi iintjhotjhwani zihlasele ezibafazi ebadala. Ukugadwa kwesivini samadiriyibe kobana singadiwa yi-mealy bug kubalwa ukusebenzisa i-pheromone traps ukubamba ezimadoda.

©Prof Piet Goussard Winetech
Isivini samdireyibe esingenwe bulwelobu sibonwa ngesikhathi somnyaka sokutjala, ukwenzela bona silatjhwe ngamakhemikhali asifaneleko ngesikhathi sobusika, ngaphambi kokobana sihlumaye.Kubalulekile bona isivini esihlalelene naso silatjhwe naso. Ukuniselwa ngamanzi kwesivini kubalulekile ngombana ama-mealy bug azifihla khona ebusika ngemva kweqolo lomuthi kanye nemrajini. Lokha isivini sisuleleke khulu ngobulwelobu ihlabathi kufanele ithelwe isihlahla sokubulala iinunwana. Beka isikhandeli esinamathelako senunwana, nanyana iinkhandeli ezilatjhwe ngekhemikhali esisitjhabalalisi uzombeleze isidindi sesivini ukulawla iintjhontjhwani.

Translated By Busisiwe Skhosana