Xana Iyini Agroecology?

© Alan Rosenberg
Agroecology i sayense xikan’we na maendlelo ya vurimi naswona yisungule kuva leswi humelelaka emisaveni hinkwayo.

Tiphuphu ta Agroecology

Milawu nkulu ya agroecology yi languta swinene eka nhluvukiso wa misava yonona naswona yi hlohletela van’wamapurasi kuva va phamela misava kungari ximilani. Agroecology yi xixima ndzhavuko na vutivi bya laha kaya, lebyi yaka emahlweni naswona byilava nhlayiso byitlhela byi landzelela maendlelo ya vutivi ya ndzhavuko ya rixaka ra Iroquois, rixaka rale tindzhawini ta American. Agroecology yitlhela yitekela enhlokweni leswaku vurimi byilava ku langutisisa ngopfu eka 7th Generation Principle. Nawu lowu wuhlamusela ngopfu hita swiboho leswi hi switekaka namunthla leswinga ta hetelela swihumelerise tinxaka ta nkombo ta misava leti fikelelekaka eka vumundzuku. Nawu lowu wuya emahlweni wu hlohletela ku antswisiwa ka misava leyi hanyeke kahle hiku tiyisisa leswaku kuta tlhomiwa mahlo eka mu hluvukisiwa ka misava naswona kungari nhluvukiso wa swibyariwa.
Maendlelo ya vuhumelerisi bya agroecology byiya hi milawu ya ecology naswona yi langute eka ku hunguta kutirhisiwa ka swilo‐leswi xaviweke handle.
Agroecology yi tirhisa maendlelo ya vurimi byotani hi kukatsiwa ka swimilani, vunjoveri bya tinhlampfi bya ndzhavuko xikan’we na vufuwi bya swifuwo (leswi hambanaka na mafuwele ya ximanguva lawa ya swifuwo), kuhlanganisiwa ka swibyariwa, misinya, swifuwo na tihlampfi, ku endla manyoro, ku endliwa na kutirhisiwa ka compost, xikan’we naku tirhisiwa ka mbewu ya laha kaya na tinxaka ta swifuwo.

Agroecology na Vurimi

©Alan Rosenberg
Agroecology yi hlohletela leswaku tindzhawu ta vuhumelerisi bya swakudya leti endlaka leswaku ku tirhisiwa kahle eka switirhisiwa swa ntumbuluko xikan’we na vukorhokeri ehandle ka ku onha switirhisiwa leswi. ’Vurimi bya fikelela naswona bya endleka loko byi tirhisana na ecosystems ya laha kaya. Xikombiso lexi landzelaka xi hlamusela; ku antswisiwa ka misava na khwalithi ya swibyariwa hikokwalaho ka ku engeteleriwa ka swononisa misava xikan’we na biodiversity, ematshan’weni yaku kayakaya ka ntumbuluko hiku cheriwa ka tikhemikhali.
Van’wamapurasi lava tirhaka hi agroecology valangute ku antswisa rihanyo ra misava xikan’we navuswikoti byo humelerisa, ku antswisa mbuyelo wa swakudya sworinganela, ku tiyisisa timakete ta kahle eka leswi humelerisiwaka, ku antswisa ecosystem leyi hanyeke kahle xikan’we naku aka maendlelo na vutivi bya vakhale.

Ku Tumbuluxiwa ka Agroecology

Kuvikiwa leswaku agroecology yikatsa swiyenge swa tipolotiki,vaaki, ikhonomi na swa ndzhavuko. Himpela, agroecology yitshembekile eka ‘Universal Declaration of the Rights of Mother Earth,’ leswi tumbuluxiweke eka World People’s Conference yaku cinca ka maxelo ya 2010.
Va Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO) vave nati seminars eka agroecology kupfuneta matiko kuva ya cinca maendlelo ya vurimi bya vona na swakudya kuva leswi kotekaka hindlela yale henhla. Agroecology yikongome eka kufikelela ‘Zero Hunger’ na kufikelela loku kotekaka eka swilaveko swa nhluvukiso swa United Nations.
Kusuka eka FAO seminars leti, leswi landzelaka swa 10 swa agroecology switumbulukile:
Yo hambana hambana
Ntirhisano
Ku humelela kahle
Resilience
Ku endliwa hi vuntshwa
Ku pfunana ku tumbuluxa
Ku avelana vutivi
Vumunhu naku hanyisana
Ku fuma hi vutihlamuleri
Ikhonomi leyi rhendzelekaka naku tiyisana
Swiphemu leswi swa 10 swa agroecology swahlangana switlhela switirhisana.

Agroecology eAfrika Dzonga

Kukumekile leswaku hinkwako emisaveni, agroecology yi humelerile, mifumo ya miganga ya swiseketela swinene. Nseketelo wa mfumo wa agroecology wuvile kona hikwalaho ka mbuyelo waku famba famba ka vaaki lavanga hlohletela mfumo kuva wuta na milawu ya nseketelo.
E Afrika Dzonga, kuna mpfampfarhuto wavumune wa ‘confidential discussion document’ wa August 2011 lowu hlanganaka na vurimi bya organic lebyi, Organic Agriculture Policy wunga eka mpfampfarhuto wavu 12th. Matirhelo ya vulawuri byaku fambisa xiyenge lexi ya laveka, leswaku kuta andzisiwa kulandzeleriwa ka milawu, kuva erivaleni, kulandzelerisiwa xikan’we naku tekiwa ka vutihlamuleri eka nseketelo waku hangalaka ka vuhumelerisi bya khwalithi yale henhla xikan’we na swihumelerisiwa swa organic leswi hlayisekeke kuva switirhisiwa hi vaaki vale kusuhi xikan’we na timakete tale matikweni yale handle.

Translated by Ike Ngobeni