Timbuti Takadzeni taseNingizimu Afrika

©Marinda Louw
Bantfu bekuhamba base mkhatsini weAfrika bahamba baya ngentansi babalekela tintsetse letibitwa ngekutsi ‘tsetse fly’ phindze babalekela sifo sematsambo. Beta bahamba netimbuti letinemadlebe lamadze naleto letinemadlebe lamancane.
Leti timbuti tingaphila nangoba yini, tidla cishe tonkhe tihlahla letihlangana nato futsi tikhune kutalana etindzaweni letindzima.
Bafike bahlala endzaweni legcwele emahlatsi lanemanyeva endzaweni yase Eastern Cape, kulimba timbuti kwahamba kahle. Lana balimi batfola timbuti letineboya lobuncane, lokwenta kutsi leti timbuti tivulele indlela timbuti letibitwa ngekutsi yiAngora, timvu kanye netinkhomo.
Balimi bebatsandza timbuti letimhlophe ngoba bekulula kutsi batibone natilahlekile, bese ngekuhamba kwesikhatsi titalana naletinye tinhlobo letinemibala lehlukene, loku kwabangela kutsi kuvele lihlobo leBoer eplazini lase Kaalpaas dvutane neCradock. Kulima indzawo lenkhulu endzaweni lehleli ingentiwa lutfo kuba ngumbono lomuhle eSouth Africa, futsi ufake tinhlobo temfuyo letinyenti letehlukene, kufaka ekhatsi timbuti.

Timbuti Tasemphakatsini wemaNguni (mbuti)

©IVG
Lena nhlobo yembuti igcwele ayifani naleti letinye lekumatima kutitfola, itfolakala kakhulu etindzaweni lapho ivula inetsa khona kakhulu.
Timbuti leti tinemtimba lomncane, letisikati tona tincane kakhulu kunaleto letidvuna. Buso bakhona bucondzile noma utjeke kancane, kepha ngalesinye sikhatsi likhala laletimbuti letindvuna ngatsi lase Roman. Tiphondvo kanye netshebe kukhona kuto tombili timbuti letinsikati naletindvuna.

Timbuti taseEastern Cape temaXhosa

©IVG
Lenambuti inkhulu, ibukeka njengembuti lesigira. Buso bakhona budze futsi bunemadlebe lamakhulu. Tiphondvo tikhona kumbuti lesikati nalendvuna, kepha intjebe ikhona kumbuti lendvuna kuphela. Intjebe yakhona yinkhulu. Timbuti takhona tinemibala lehlukene, kungaba ngulomhlophe, lomnyama, lobovu naleminye leminyenti.

Timbuti tase Northern Cape

©Deon Vlok
Lembuti lebitwa ngekutsi yi’Speckled’ ichamuka endzaweni leyomile eNorthern Cape, yatsatfwa balimi base Namibia, lapho khona labanye balabalimi bayigcina injalo. iSpeckled ibukeka isigora, yinkhulu. Inemadlebe lamakhulu futsi imbuti lendvuna nalensikati tonkhe tinetimphondvo. Intjebe ikhona kulendvuna, nakuletinye letinsikati.
Inhloko netinyawo teSpeckled tijwayele kuba ngubala munye, kube nembala lomhlophe enhloko emkhatsisini wetimphondvo. Umtimba wakhona wonkhe umhlophe, kube nembala lobovu nalomnyama ngemuva.

Imbuti yaka Kunene (Kaokoland)

©IVG
Iyakhona kumelana nesimo lesinzima sasendzaweni yaka Kunene eNamibia, lena mbuti incama futsi inetinyawo letincama, ijwayeleke kutfolakala nebantfu base Himba. Leti timbuti tiyakhona kuhamba indzawo lendze tiyofuna emanti. Leti timbuti tinebuso lobudze netindlebe letindze letilengako futsi tiphondvo tikhona etimbutini letindvuna naletinsikati.

Translated by Thandokuhle Motha