Simo Sekushisa Nekubandza eNingizimu Afrika

©Peter Delaney
Lesimo sekushisa nekubandza lesisivako emkhatsini wetfu semandla esolar, kushisa kwelilanga, lesibambeka emoyeni, endzaweni nasemantini.
Simo sekushisa noma kubandza sentiwa tintfo letiningi letifana nekuphakama ngetulu kwesigaba selwandle, sikhala kusuka elwandle nasemgceni – lokuma lokuse Nyakatfo-Ningizimu lokukhomba umhlaba.

Umugca ne Simo Sekushisa Nekubandza

Umugca, kuphakama ngetulu kwesigaba selwandle, yintfo lenkhulu lekhetsako simo semoya eNingizimu Afrika, kweca letinye tintfo letinemandla kusimo lesifana nemugca. Kunjengekutsi, umangabe munye advweba lilayini linye lempumalanga-nshonalanga ngakuwo wona loyomugca kusuka eThekwini kuya etulu kwe Tintsaba te Drakensberg, lelizinga lesimo semoya liyancipha njengoba munye nakanyakata kusuka emnceleni wetintsaba. Lomehluko welizinga lesimo, ngenca yentfo lenkhulu, singaba ngu 11°C.
Ngekwengeta, lesimo lesiphansi eNingizimu Afrika asitsikanyetwa ngulomulayini, kepha ngemaulayini njengoba simo lesipholile ngase tintsabeni letiphakeme kulelive, eDrakensberg, Maluti Winterberg, Sneeuberg, Nuweveld, tintsaba letiphakeme tase Eastern Cape ne Karoo, kuyabonisa ngetitfombe.
iLowveld yase sifundzeni sase Mpumalanga nase Limpopo, kanye Nemfula wase Limpopo eSigodzini, ngutona tindzawo tase Ningizimu Afrika letilungele kukhicita tibhidvo. Leti tindzawo tibaluleke kakhulu ebusika ngesikhatsi simo sakuletinye tindzawo eNingizimu Afrika singakalungeli kukhicita tibhidvo. Letitselo letisendzaweni lengashisi kakhulu nalengani kakhulu kanye nemantongomane. Leti tindzawo, ikakhulu eLowveld, akundzawo lephansi kunaleletinye tindzawo letinetintfo tase Ningizimu Afrika futsi tatiwa ngetindzawo letishisa kakhulu.
Indlela lebaluleke kakhulu kungukutsi lelizinga la wonkhe malanga lesimo ebusika, njenge nyanga ya Kholwane, yetincenye tase nyakatfo eSifundzeni sase Limpopo, futsi nakakhulu eLowveld, singanga 6°C ngetulu kunase Northern Cape nase Sifundzeni sase Northwest kuleto nje tindzawo – letinye tindzawo letimbili letifutfumele tase Ningizimu Afrika.
Lokubalulekile kakhulu, lesimo lesincane lana ngesikhatsi sasebusika singaba nganga 10°C ngekufutfumala kunase Tifundzeni tase Northern Cape nase Northwest.

Simo Sekubandza Nekushisa kanye ne Lwandle

Emanti anesisindvo lesingetulu ngekushisa kunematje kanye naletinye tintfo letigutjwa ngaphansi kwemhlabatsi. Loku kuchaza kutsi emanti atsatsa sikhatsi kutsi ashise nekutsi aphole kunemhlaba. Ngakoke, lwandle lenta ngendlela lenkhulu esimeni semoya setindzawo letisemnceleni.
Ngesikhatsi sasehlobo, fana ngenyanga yaBhimbidvwane, simo selilanga ngasemnceleni siphansi kunaleso lesisetindzaweni setintfo telive, ngaphandle kwentindzawo letisehlangotsini leliphakeme.
Ngesikhatsi sasebusika, njenge nyanga yaKholwane, timo telusuku etindzaweni letisemnceleni tiphakeme kunaleto tendzawo yelive, ngaphandle kwe Lowveld, incenye yenyakatfo yeSifundza sase Limpopo, Sigodzi sase Limpopo kanye netindzawo letisemkhatsini wenyakatfo yePitoli.
Kepha letindzawo letipholile kumncele wase nshonalanga, lapho khona emazambane lamaningi naletinye titjalo tilinywa ngaphansi kwekuniselwa, tine simo lesiphakeme ebusika kunalelingekhatsi, ngaphandle kwetindzawo letishitiwo langetulu. Lomncele losenshonalanga ungaphansi kwekutsikanyetwa kunyakata kwe Benguela lebandzako, lewela ngasenyakatfo kuya ngasemnceleni kusuka esigodzini senyakatfo kuya khashane eningizimu.
Simo sekushisa noma kubandza, ikakhulu ngase mnceleni wase KwaZulu-Natal sitsikametwa kunyakata kwemanti lafutfumele ase Mozambique, sikhumbuto se kunyakata kwe Agulhas, lewelela eningizimu kusuka kumlayini. Lokuhambisana nesimo lesikhulu ngasemnceleni kuvumela lokukhetfwa kwe nhlanyelo leningi.

Translated by Phindile Malotana