Nyala

© Nigel Dennis
Male nyala.

Ligama

Nyala [Nyala angasii of Tragelaphus angasii]

Kutiveta Kwayo

©Roger de la Harpe
Female nyala and calf.
Sigogo sayo lesihle lesimphunga losa nsundvu lobhalwe malayini lamhloophe lashona phansi kanye nemabala langaseceleni. Lendvuna inetimphondvo letisekhatsi letitjekile letindze (emakhulu lasitfupha nemashumi lasihlanu ema mm) nebuso lobumise kwa V lobumhlophe.
Ngasemuva kwayo kunetinwele letindze letehlela etindzaweni letingaphansi, kusukela ngemuva kwesilevu kuya emkhatsini kwemilente lengemuva, tiphindze tinetinwele letindze leticinile letimnyama kusukela enhloko kuya kulelilayini lemgogodla kwehlela ngasemuva wemtimba.
Lamadvuna akala likhulu nelishumi nesihlanu sema kg bese likala 1.05 m emahlombe. Lamasikati anesigogo lesinsundvu lotopele kanye nemalayini lamhlophe ngasetindzaweni letingaphambili.

Kudla Kwawo

Lena nyamatane idla tjani lobumilako kanye nekuyaluka kudla ingaphindze idle emacembe lasalungele, titselo netimbali. Lolu luhlobo ekudleni kwato kungukunye lokucinisela kuphila kwato lokuyimphumelelo.

Kwakhiwa/Kwentiwa

Tihlangana umnyaka wonkhe, kepha sikhatsi sekuhlanganiswa senteka ngelikwindla nasentfwasahlobo. Ematfole atalwa emvakwekumitfwa emalanga lamakhulu lamabili nemashumi lamabili. Emaphahla akasiwo lavamile.
Lamasikati acala kubamba emkhatsini welishumi nakune kuya welishumi nesiphohlongo setinyanga. Silinganiso sekutalwa sisemkhatsini wemalanga lamakhulu lamabili nemashumi layimfica nesikhombisa. Ematfuba ekuhlanganiswa esilisa ahlukaniswa yindlela letiphatsa ngayo.

Kutiphatsa Kwayo

Liciniso lelichazanako kutsi iNyala lencane lendvuna iyafana nalensikati. Kucatjangiwe kutsi loku kuvala lencane lendvuna phindze kuyivikela emehlweni etinkhabi letinemona. Lalamadvuna lamancane abese ayavunyelwa kukhula ngekuthula ngephasi kwesandla semhlambi lovikelako.

Indzawo Yato

Lenanyamatane lendzala ihlala endzaweni lenemahlatsi lamnyama nemagagane langasendzaweni lenemanti. Ifihlakele futsi ibonwa kalula ebusuku. Inyala ayinandzawo kahlekahle, kepha lemilili yomibili inemakhaya lawelela kulelinye. Lamakhaya aletinsikati aphindvwa kabili ngebukhulu kunalawo alamadvuna.

Lapho Titfolwa Khona

Njengesizatfu sekusuka endzaweni yinye uye kulenye, LeNyala itfolwa etindzaweni tetilwane letibalekako nakumafami lafihlekile lase Ningizimu Afrika. Maningi endzaweni lese Kruger National Park.

Luhla Lolutsetfwe

Sisindvo (Sifazane): Emashumi lasihlanu nesihlanu kuya kumashumi lasitfupha nesiphohlongo sema kg
Sisindvo (Silisa): Emashumi layimfica nakubili kuya ekhulwini nemashumi lamabili nesitfupha ema kg
Sikhatsi leyisimitsako: Tinyanga letisiphohlongo
Inombolo yalamancane: Litfole linye
Sikali sekutalwa: Ema kg lasihlanu
Order: Artiodactyla
Umndeni: Bovidae
Timphondvo: Emashumi lasitfupha nakune ema cm (lokubhalwe phansi – emashumi lasiphohlongo nakune ngema cm)
Kwakhiwa/Kwentiwa: Linye lelincane litalwa noma ngasiphi sikhatsi ekuhambeni kwemnnyaka (tikhatsi yinyanga yeNgci kuya enyangeni yeNgongoni,imitsa tinyanga letisikhombisa noma ngetulu.

Inchazelo ye Spoor

Letinyawo tangaphambili kulendvuna tivulekile kunaleto talensikati. Lamadvuna lasakhulile nawo makhulu kunewesifazane.