Lion
Libhubesi

© Peter Delaney

Ligama

Libhubesi (Panthera leo)

Kitiveta kwalo

Libhubesi lelidvuna lingu 1.2m budze emahlombe bese liba nemass lenganga 200 kg noma ngetulu kwakhe. Lamasikati avama kubangaphansi aphindze akale 130 kg. tindzawo tangephansi timhloshana nelibala lelisaphuti loyakunsundvu noma mtfubi loya kunsundvu. Timbali kanye nemacabhacabha alutfo lwetilwane letincane futsi letinsikati tivame kubanawo etindzaweni letingephansi. Ngulamadvuna kuphela lanetinwele letindze letikhulako letiphuti sansundvu ngaseceleni kwebuso nasetulu kwenhloko. Kulamanye letinwele letindze ningabamunyama.

Kudla Kwawo

Emabhubesi adla kakhulu tilwane letinkhulu letifaka ema Dvuba, Tingongoni, iBuffalo kanye neNdlulamitsi. Tilwane letincane letifaka Impala, Steenbok kanye ne Porcupine titswatfwa nakuvela litfuba. Lomsebenti wekutingela ushiyelwa emabhubesi lamasikati, latingela alicembu linye.

Kwakhiwa

Emabhubesi akanaso sikhatsi sekuhlangana, yebo emabhubesi lamasikati avama kukhona kutala. Emva kwekumitsa emalanga lalikhulu nelishumi, linye kulamane emabhubesi lamancane. Emabhubesi lamancane acala kudla inyama emva kwemaviki lalishumi. Lamasikati amunyisa lamancane awo nalamanye lamancane langasiwo abo tinyanga letisitfupha. Emva kwekutalwa, lalamancane afihlwa emaviki lasitfupha emvakwaloko bomake bawo bawaletsa endzaweni yebantfwana. Labantfwana basal ngekwabo enhlanganweni yemphumelelo yeligcabho iminyaka lemitsatfu.

Kutiphatsa kwawo

Ligcabho lifaka kusukakumabili kuya kulalishuminakubili lamasikati nalamancane awo, bese kubusa lamadvuna. Lalamadvuna angakha licembu lamabili kuya kulasitfupha, bese abamba indzawo ngetulu kweligcabho. Lokubhonsa kwemabhubesi kungumsindvo lochazanako futsi ngumsindvo lohlangene nesiganga se Afrika. Ngaphandle kwekubhonsa, emabhubesi aphindze akhulume ngekwenta indlela nom luphawu ngasetindzaweni tawo, kantsi futsi nangebuso bawo nemtimba. Emabhubesi akhombisa buluhlata bawo ngekuveta lamantinyo awo langembili lacijile, avule tindlebe tawo aphindze avete lelibala lelimnyama lelingemuva kwendlebe, imisila yawo ibe inyakata ngekucansuka.

Lapho atfolakala khona

Atfolwa endzaweni lekunguyona iyekugcina eSub-Saharan lela Afrika futsi iNingizimu Afrika ipha ematfuba lamahle kutsi ubuke emabhubesi asetindzaweni tato temvelo.