Le Rooibos Litiya

© Leonie Joubert

Le Rooibos (Aspalathus linearis) sihlahla lesimfisha lesinetindumbu temvelo entsabeni yase Western Cape futsi tikalekile eNingizimu Afrika. Sikhula sibe ngu 1.5 ngelimitha ngebudze futsi sinemagala lamaningi lancama nemacembe lafana nenyalitsi-laluhlata lokhanyako. Lamacembe (lamagala ajutjwa abengemasentimitha lamashumi lasihlanu kusuka emhlabatsini) ayavunwa bese ahamba ngendlela yesintfu yengucuko lefaka kushaya kanye nekumantisa lamacembe ngemanti kanye nekuvumela kutsi kugucuke emahora lalishumi nakubili.

Lendlela yekusita ngekugaya kudla itsatsa indzawo bese lamacembe ayagucuka asuke kuluhlata ayekunsundvu. Ekugcineni, le rooibos isakateka iphumele elangeni yentela koma. Le rooibos leluhlata (lengakagucuki) iyavunwa, iyajutjwa bese iyomiswa ngekushesha ngaphandle kwekuguculwa, bese kukhokha litiya lelinelibala lelikhanyako kunale rooibos yesintfu.

Lelitiya lelingakuniki umndlandla phindze lingakuvusi libonisa linetintfo temutsi kufaka kunciphisa kwenteka kwe khensa. Kuphephile kuyisebentisa ebantfwaneni labancane futsi isetjentiswa kwelapha kubulawa sisu, sikhumba semtimba lesikuhluphako kanye nemachuchumba lamancane elinabukeni. Le polyphenols (emakhemikhali etintfo temacembu emavithamini) kule rooibos kunekusha, inemagciwane fusi ayikhuli (ivikela kufana) kwetintfo futsi ingavikela lomtimba ekugucukeni kwamahhala lokungenta ikhensa kanye nesifo senhlitiyo.

Le rooibos yindlela lenhle yelicembu lemavithamini futsi nguyona ndlela leyatiwako yelicembu lelibitwa ngekutsi yi aspalathin, lekungasita ekwelapheni sifo sashukela ngekulinganisa tigaba tashukela kanye nekukhulisa kubambeka kwendlela yashukela emtimbeni wakho.

Lelitiya lingasita ekwehliseni sifo sekucindzeteleka kwengati, liphindze lisebente njengelishubhu lekukhulula tinkinga bese lisita ngekwakha iHDL lengemafutsa langemanti (emafutsa lamanti lakahle). Le rooibos itfwala iesidi ye hydroxy kanye ne zinc (Zn) lengasita simo sesikhumba lesifana nemajiji kanye nekuvutfwa kwesikhumba futsi lingapholisa kushiswa lilanga. Lamacembu emavithamini kule rooibos ahambisa kancane lendlela yekukhula ngekukhokha tintfo letibulala sikhumba tibe tigaba letisetulu te manganese (Mn) kanye ne calcium (Ca) lengasita kwakha kanye nekubuyisa ematsambo.

Le rooibos itfolakala ngematiya, emacembe laneliphunga liphindze likhokhe (likahle emantini lashisako nalabandzako) netintfo letihambela ekusebentiseni ematiya lafakwa ema ayisi, njengentfo yekunonga kanye nasemafutseni noma kumakha.

Lesitjalo sitsatsa kahle etindzaweni letomile phindze sitsandza sihlabatsi seludzaka lesidvonseke kahle kanye ne pH ya 4,5 kuya ku 5,5. Tindumbu tihlanyelwa emibhedzeni yetindumbu noma titjalo tingakhokha letincane ngekutsi tujutjwe. Lokungetulu kwelicembu kungaba ngumuhlwa lomkhulu kanjalo nemsila welihhashi, likhula lelihluma ngakule rooibos. Loku kumele kususwe ngesandla noma.

Inchazelo Yemutsi

Lwati lwalemfundvo kanye netidzingo telwati kuphela ngekutsi kungahle kungatsatfwa njengekucebisa ngekwemutsi. Lolwati alukahlelwa kutsi lumelele kucebisa ngekwemutsi noma kwelapha lokunikwa tati letibuke temphilo.

Translated by Phindile Malotana